Laiuse kirikust хhtu poole seisab Laiuse mдgi, mille lхunapoolist jagu Vilina mдeks kutsutakse. See mдgi langeb хhtu poole jдrsku alla, kust koormatega vдga vaene ьles ja alla saada, sest tee kдib just kхige kхrgemast kohast ьle. Pхhja, hommiku ja lхuna poole lдheb ta pikkamisi laiemaks. Selle mдe pддl on palju aukusid ja orga, mis nхnda sьgavad on, et mхne seest kuival suvelgi vesi suutumaks дra ei kao. Vilina mдe pддl on Kalevipoja sдng.
   Aukudest ehk lohkudest on iseдranis ьks ju vanast ajast saadik kuulus. See org vхi lohk on peaaegu kolme nurgeline, 70 sьlda pikk ja 50 lai ja praegu kasvab ta ьmber vдikene lepik. Vihmasel ajal kiigub see vдikene sookene nagu hдll, kus midagi suuremat ei kasva kui sammalt ja vдhe jхhvikaid. Kesk sood on veeauk, mis peaaegu kolm jalga pikk ja kaks lai; vesi on sinine, kust see auk ka nime saanud, sest teda kutsutakse Sinihallikaks.
   See hallikas oli vanast ьmberringi vдga kuulus, sest ta vхis rahva usu jдrele vihma ja pхudu saata ja sellega vilja ikaldust ja хnnistust anda. Oli pхua aeg, siis kдisivad teda kolm ьhenimelist leske naist jutluse ajal puhastamas ja laiali kiskumas. Igal ьhel pidi aga labidas, reha, konks, leivamurikas ja laulu-raamat kaasas olema. Vihma ajal aeti hallikas jдlle kinni, ja kohe mхjus.
   Kord kiskusivad kolm leske Anne hallika vдga lahti, ja vihm lдks varsti liiale. Naistel oli vana valu taga, sest igamees tahtis neid selle eest nuhelda. Teine kord tulivad jдlle kolm naist kaugelt hallikat puhastama, aga kui nad Sootaga kхrtsi juurde saivad, tuli kirikurahvas kirikust vдlja ja nende teekond oli asjata. -
   Rддgitakse ka veel, et kolm ьhenimelist leske meest hallikat on vхinud puhastada. Kord katsusivad need hallikat puhastada; et nad aga enne kirikut sinna saivad, pidivad nad Sootaga kхrtsis parast aega ootama, kus nad ьlearu napsi vхtsivad ja jutluse aja mццda lasksivad minna.
   Kord tahtis rahvas Sinihallika sьgavust дra mххta. Nad sхlmisivad seks mitu pikka kцit kokku, panivad kivi otsa ja lasksivad siis alla. Aga kui kцis vдlja tхmmati, ei olnud kivi enam otsas. Nььd lasksivad nad kividega tдidetud paja alla, aga vдlja tхmmates nдgivad nad ehmatates verise oina pдд paja asemel kцie otsas. (Mхned ьtlevad vasika, teised jдlle inimese pдд). Nad tahtsivad veel kolmat korda katsuda, aga siis hььti hallikast: "Kui veel lasete, siis langete kхik ise alla." Hallika sьgavus jдi teadmataks.
   J. Kotli jдrele Laiuselt.

Источник: http://www.logoslibrary.eu