Vigalasse oli kena kirik ehitatud, aga ometi puudus kiriku kenaduseks midagi veel ja see oli kiriku kell. Kogudus, kes oma kulu pääl kiriku üles ehitanud, tahtis viimast ohvritki veel anda ja kirikule ka kena kella muretseda. Kõik varandus oli aga kiriku ehitamisega ära kulunud. Sellegi pärast leidsivad nad nõuu. Neitsid võtsivad hõbesõled kaelast, noored mehed hõbesõrmused sõrmest, eided ja taadid võtsivad preesid rinnast ja andsivad kõik kiriku kella hääks. Sell viisil oli lühikese ajaga kella jauks varandust küllalt koos. See viidi meistri kätte, kes siis kirikule suure kella peaaegu puhtast hõbedast valas. Kellal oli nii mahe, armas ja kaunis hääl kui kellegil muul kellal ligidal ega kaugel; kes ta heli iganes kuulis, ei see võinud vasta panna, vaid pidi kirikusse minema. Kogudus oli uhke oma kauni kella pääle.
   Sõda tõusis ja vaenuvanker hakkas veerema. Hirmuga kuulis kogudus, kudas vaenlased ümberkaudu kirikuid põletasivad ja riisusivad. Suurt muret tegi kogudusele kell, mida nad millgi kombel vaenlastele ei tahtnud anda. Kui vaenlased ligidale jõudsivad, võeti kallis kell tornist maha. Kaugele ei olnud enam võimalik kella viia, sest et vaenlased igal pool varitsesivad; ei jäänud muud abi üle kui kella kiriku juurde jõkke lasta. Nuttes anti kell jõe vee hooleks.
   Pea tulivad vaenlased ja riisusivad kiriku ära. Nii väga kui nad kuulust kella ka taga otsisivad, ei leidnud nad teda ometi mitte. Kogudus ei pannud kiriku riisumisest suuremat tähelegi, sest et oma kalli kella vaenlaste eest varjul teadsivad olevat. Kui aga pärast sõja lõpetust kella jõest välja mindi tooma, ei leitud teda enam, nii väga kui teda otsiti. Laupäeva õhtutel võis ta armast heli küll jõe põhjast kuulda, aga silma ei puutunud ta kellegile enam. Mõni mees käis hiljemal ajalgi mitu korda veel otsiteel, aga kell oli ja jäi kadunuks.
   Tähendus. Sarnasid juttusid kiriku kellade varjule heitmisest vette kuulukse väga mitmest kohast.

Источник: http://www.logoslibrary.eu