Üle kuuendiku Eesti rahwast elab wäljaspool kodumaad ja terwes Wene riigis on 318 Eesti asundust ja hulk asupaiku. Kodumaal on aga alles wiimasel ajaUasunduste wastu huwitust hakatud tundma ja ka asundused ise on nüüd, kus nad majandusliselt enam-wähem kindlale jalale ja haljale oksale saanud, elawat tegewust hakanud awal-dama. Kindlama töökawa jaoks puudus aga seni üle-waade asundustest. Ole poole olid kas koguni tundmata ehk ainult nimepidi tuntud. Austatud suguwend J. Meo-muttel on küll 1900. aastal raamatu "Eesti asunikud laialises Wene riigis välja annud, kuid uusi asundusi on selle aja sees üle 100 juure tulnud ja elu asundustes nii muutunud, et see raamat enam mingisugust ülewaadet ei wõi anda.

Et raamat, kus kõik asundused sees oleksid, wäga tarvilik, on ka selle wäljaandmine ette wõetud. Olen 1906. a. kodumaalt administratiiwsel teel wäljasaatniise järele elanud esiti- Peterburis, siis, et kodumaale koha saamine wõimatuks tehti, 1907 Samara kubermangus, siis Kaukaasias, Rostowis ja Jamburis ja 1911. a. saadik Helsingis. Wäljaspool kodumaad elamine on huwitust asunduste wastu äratanud ja asunduste tundmaõppimiseks olen 4 suuremat ja mitu wäikest reisi hiljem ette wõtnud: 1915. a. Krimmis ja Kaukaasias, 1916 Arhangelskis, Wologda kub. ja Kaukaasias ja 1917 Siberis, Wologda, Wjatka, Kostromaa, Jaroslawi, Samara ja Peterburi kubermangus Jne. Selle tõttu on korda läinud ülewaadet saada tähtsamatest asundustest, ja kuhu ei ole ise saanud, olen ametiwendi ja asunikka kirjutada lasknud ja ajalehtede weergude läbi teateid kogunud. Saadud materjaali põhjal on ka teated 318 asunduse üle toodud, nii head ja õiged kui nad on. Julgen arwata, et ainult mõni üksik tundmata asundus wälja on jäänud ja teated raamatus, kui hoolega sõelutud, enam-wähem tõetruud on.

Saadud materjaal on suur ja et pea iga asunduse tekkimine ja paljude tegelaste töö rohkesti huwitust pakub, wõiks asunduste üle paar paksu raamatut wälja anda. Seda wõib ehk tulewikus ka teha, kui olud paranewad. Praegu peab aga liig kalliks läinud trükikulude pärast lühema ülewaatega leppima, sest kallis wäljaanne leiaks wähem ostjaid ja ei tasuks suuri kulusid ära. Ka on warsti agara ja wäsimata seltskonnategelase ja asunduste - elu edendaja Samuel Sommeri poolt suuremat tööd loota.

Asja kergenduseks on raudteejaamade ja postkontorite nimed Wene keeles toodud.

Olgu weel tähendada, et meil tuleb wahet teha asunduse ja asupaiga wahel. Asunduseks wõib ainult suuremat eestlaste kogu nimetada, kus tõesti midagi ka asutatud ja ühendust on, ehk mis wähemalt warsti asunduseks kujuneda wõib. Teised kohad aga, kus eestlasi wäiksel arwul elab ja ilma kindla ühenduseta, on ainult asupaigad - ja niisuguseid on terwe Wenemaa täis.

Igal asundusel on kaks numbrit: esimene on kubermangu ehk kreisi järele ja teine, klambrite wahel, üleüldine järjekorra-number.

Et paljude soowi, neile oma päewapilti saata, raske on täita, toon siin oma näopildi.

Julgen loota, et see raamat, mille materjaali kogumine õige palju waewa ja kulu on nõudnud, oma jagu huwitust suudab asunduste wastu äratada ja näidata, kus ja kuidas meie sugurahwas wäljaspool kodumaad elab, ja missugune oleks asunduste töö korraldus lähemas tulewikus.

Suguwennalikka terwitusi Soome Kaljuwallast saates

---

See küsimus huwitab nii mõndagi. Wõib ütelda: ligi 250.000 (ühes Setu asundustega) ja kõikide eestlaste arw ligi 1.300.000. Nii elab enam kui kuues osa eestlasi wäljaspool kodumaad.

Luteri koguduste abikassalt, erawiisil ja õpetajate käest saadud teadete järele elab eestlasi: ligi 50.000 Peterburis ja tema lähemas ümbruses, Pensas 100, Simbirskis 2000, Nishni-Nowgorodis 200, Moskwas 8000, Wladimiris 180, Siberis' 40.000, Samaras 2500, Kiiewis 200, Odessas 150, Harkowis 300, Doonimaal 200, Peterhofis 5000, Schlüsselburis 2000, Kolpinos 150, Sestroretskis 100, Paw-lowskis 300, Gatshinas 4000, Kroonlinnas 1300, Jamburis 4000, Teschkowos 8500, Moloskowitsas 2000, Nowgorodis 4300, Oudowas 40.000, Wjatkas 400, Mohilewis 400, Kaluu-gas 300? Orellis 700, Permis 600, Wologdas 7000, Arhangelskis 400, Jaroslawis 1500, Kostromaas 1000, Pihkwas 5300, Toroopetsis 6000, Wiitebskis 2000, Lätimaal 25.000, Setu asundustes 5000, Soomes 2000, Ameerikas 3000, Austraalias 200 jne.

Need arwud on umbkaudu wõetud ja terwe kubermangu ehk kreisi peale.

Kõige suuremad ja paremini korraldatud asundused on Kaukaasias, siis Krimmis, Samara ja Simbirski kub. ja paljud asundused Peterburi kubermangus ja Siberis.

Asunduste arw on suur, 318, ja asunikud wäga laiali pillatud. Üksikute hingede ja perekondade kaupa leiame pea terwel Wenemaal eestlasi ja raske on tõesti ühtegi linna ehk suuremat kohta leida, kus neid ei oleks. Ka Kesk-Aasia, Wernõi liiwakõrbetes, Mongoolias ja Hiinamaal on neid rohkesti (iseäranis sunnitöölt ära põgenenuid).

Peale mõne üksiku jõukama ja reisihimulise, kes weerewa kiwi kombel paigal ei püsi, on pea kõikidel wäljarändamise põhjuseks nälg maa järele ja wõimata rasked olud meie kodumaal. Kaugelt suurem jagu wälja-rändajatest on endised moonakad, kandimehed, kehwemad rentnikud ja maata inimesed. Oleks mõisnikkude poolt rahwa soowidele tegelikult wähegi wastu tuldud ja seisukorda püütud parandada, oleks suurem hulk wäljarändajaid kodumaale jäänud.

Wäljarändamise asjus tuleb õieti 3 ajajärku tähele panna (Põhja sõja aegsed wäljarändajad ei ole arwesse wõetud): esimene prohwet Maltsweti (Johann Leinbergi) õhutusel 60 aasta eest (waata E. Wilde - Prohwet Maltswet). kus rahwas wõimata raske teoorjuse all ägas, ülemalt poolt rahwa põlwe paranduseks kinnitatud wäikesigi kergendusi ei tahetud maksma panna.

Esimesed wäljarändajad läksid 60 aasta eest Krimmi ja Samarasse.

Wäikse seisaku järele rändas suurel arwul eestlasi Kaukaasiasse, Sise-Wenemaale ja Siberisse. See oli waik-sem wäljarändamise ajajärk.

Kolmas ja suur wäljarändamise hoog oli 1907-1910, kui reaktsiooni tuleku, karistusesalkade ja Saksa asunikkude meie maale toomise järele rahwas lootuse maa saamise ja oma põlwe paranduse peale kaotas ja suurel arwul Wolog-dasse ja Siberisse wälja rändas. Mitukümmend asundust on just 1908. a. asutatud.

Siin wõib kindlasti wastata : eisugugimitje!

Kodumaal arwatakse harilikult, et kes üle Naroowa "Wenemaale wirutanud ja Samarasse sirutanud", see juba Eesti rahwale kadunud, ja tihti küsitakse, kas asunikud weel Eesti keelt mõistawad.

Üleüldse on küll lugu nii: kus eestlased külade kaupa elawad, kus neil korraldatud seltsielu, oma kirik ja koolimaja on, kus nad jumalateenistust kuulewad ja kus Eesti laul kõlab ja lastele Eesti keeles õpetust antakse - seal on Eesti rahwuse kadumist waewalt karta. On ju Kaukaasias Greeka asundusi, kes üle 2000 aasta wanad on.

Aga kus eestlased üksikult siin ja seal elawad, seal on kadumine kindel Luteri kirik ja emakeelne kool - need on igatahes kaks kõige suuremat nurgakiwi meie rahwuse 'alalhoidmiseks asundustes.

Kõige enam onWene mõju tunda Peterburi, Pihkwa ja Nowgorodi kubermangus, Siberis õige wähe, Kaukaasias ja Krimmis peaaegu mitte.sugugi.

Täielikku ülewaadet ei ole kerge saada, sest meie asundused on kui saarekesed maailma rahwaste meres laiali. Kuid nendegi teadete põhjal, mis meil käepärast, wõime julgesti oletada, et nagu kodumaal, nii ka asundustes praegu ärkamise-aeg on; "wärsked kewadised tuulehood puhuwad, jääkate kaob waimuelu wäljadelt, asunduste aasadel ja nurmedel tärkawad seltsi-elu taimed, mis kohati kaunimat kaswu ja wõrsuwat wilja tÕotawad. Üksildusetunne tumeneb, läbikäimine asunikkude wahel suureneb, sidemed asunduste ja kodumaa wahel kõwenewad. Asunikud hakkawad ikka rohkem kodumaa sündmusi silmas pidama ja needsamad aated, mis "Läänemere koidukaldal" taaralaste taimi elus-tawad, waimustawad ka nende woõrsil wiibiwaid wösusid.

Kodumaa-tundmus on rahwuslisele iseteadwusele aluseks. Wiimase sügawust woime just esimese kõwadusega mõõta. Arusaadaw, et ühe isiku juures, nõndasama ka terwe kogu juures nende wäljaharimisega käsikäes kodumaa-tundmus seda rohkem rahwusliseks iseteadwuseks wälja kujunemas on, mida rohkem ka kõik kõrwaltingimised siin juures kaasa aitawad.

Muljed, mis lapsepõlwes inimesesse surutud, on sügawad. Loodus, inimesed ja terwe ümbrus, kus noor inimene wõrsunud, jääwad ka tema pärastises elus kalliste mälestuste aineks. Arusaadaw, et inimene just selle ajajärguga oma elust tundmusliselt weel hilisemaski eas ühendatud on, ka siis, kui tema hingeline olemine juba enam mõistuse peal põhjeneb. Ja see tõukejõuline ühendus suudab inimesi kõige oma wastu sooja hoida ka siis, kui nemad oma kodusest ümbrusest wälja on kistud.

Soe on nende süda kodumaa wastu. Silm tuld täis, kui jutt wiimase peale kaldub. Muidugi on igaühele nendest kodumaa isemoodi armas; igaühel põhjeneb kodumaa-tundmus isesuguste mälestuste peal. Uks lööb lõkkele kodu põhjamaa loodust meele tuletades, teine omakseid mälestades, kolmas kodukohta tema kaskede ja kuuskedega mõttes mõl-gutades, neljas - "saaksin ma ometigi oma wiimast põrmu kodumaa mulda paigutada". Wiimaseid waimustawad mitmesugused jooned Eesti rahwa iseseiswusest ja tema kõwadusest.

Siin rõõm ja naer, kätepigistus, seal nutt - pisarad, mis kodumaa-tundmus sünnitanud.

Nii elawat kodumaa-tundmust, kui wäljärandajate juures, ei wõi meie woõrsil sündinud asunikkude juures mitte enam tähele panna. See ei tähenda aga kaugeltki mitte weel seda, et neil arwed kodumaaga lõpetatud oleksid. Kui tähele wõime panna, et tundmusline kodumaa-mõtteline ülistus nende juures nõrkeb, mis wäga arusaadaw, siis omandab aga just nooremate juures seesama ülistus enesele rohkem mõis-tuslise kuju. Temawõrsub wälja rahwusliseks iseteadvuseks. Tõuseb huwitus kodumaa kui rahwuslise üksuse wastu. Sellega seotult hakkawad ka kodumaa kultuurilised püüded ja ettewõttedr kui rahwuslise elu iseseiswad eneseawaldused, asunikkude silmade ette kerkima. Igasugused kodumaa kultuuritooted leiawad nende juures ikka rohkem ja rohkem wastuwõtmist, sest asunikud tunnewad nendega.mitte ainult wälispidist ühendust (keelelist jne.). waid ka waimlist. Oma rahwas oma waimlise sugulusega'tõmbab neid kaasa.

Sellele järgnewad ka mitmesugused ettewõtted majanduslisel alusel. Needsamad motiiwid ja põhjusjooned wõetakse ka siin aluseks, nagu kodumaal, pealegi, kui neil oma naabritelt, wenelastelt, selles asjas midagiõppida ei ole, waid küll õpe" tada. Sellega käsikäes kaswab aga iseteadwus.

Et asunikkude waimline ja majandusime elu seda rada läheb, wõib tõesti siin ja seal asundustes tähele panna. Siin on tarwilik aga sinnapoole suuremat tõuget anda.

---

a) Peterburi asundus.

1. Kõige suurem ja tähtsam Eesti asundus on Peterburi Eesti asundus. Eestlaste arwu wõib Peterburis ümbrusega wähemalt 50.000 peale arwata. Eestlasi on siin igas ametis ja seisuses leida. Neil on siin oma kirik, kogudus 2 õpetajaga, kirikukool 7 õpejõuga, hariduseselts, kes 7 algkooli ülewal peab, krediit-, laenu- ja hoiu-ühisus, nais-ühisus, 3 üliõpilaste ühisust jne.

Kodumaa saatusest on Peterburi eestlased igal ajal soojalt osa wõtnud, esimesest eestlaste ärkamiseajast kuni wiimase ajani, kus Eesti autonoomia nõudmine ja selleks otstarbeks 30.000-lise rahwahulga meeleawalduse toimepanek suurt tähelepanemist on äratanud. Iga ettewõte kodumaal on siin toetust ja sooja wastutulemist leidnud.

2. Teine tähtsam Eesti asundus Peterburi kubermangus on Kroonlinn. Siin elab 1300 eestlast (ennem elas üle 5000). Oma kogudus, kirik, kool ja heategew selts.

b) Oudowa kreisis.

Peterburi linna järele tuleb küll Oudowa kreisi kõige pererikkamaks Peterburi kubermangu eestlaste poolest lugeda. Oudowa kreisis elab umbes 40 tuhat eestlast, mis ligi 20% kreisi elanikkudest wälja teeb. Nende waimline ja majandusime järg on wäga mitmekesine. Ühed on tublisti edenenud, mõned aga ka palju mahajäänud. Eesti asundusi on siin 40 ümber ja need on:

1 (3). Oudowa linnas. Siin elab umbes 500 eestlast, kes kõik suuremalt jaolt jõukalt elawad: ametnikud, kaupmehed jne. Linna ümber on ka palju wäiksemaid Eesti külasid ehk elawad eestlased laiali puustuste peal. Eest lastel on oma kirik, kooliseltsi kool 2 õpejõuga ja krediit-ühisus.

Asundused Oudowast Strugi poole minnes.
2 (4). Usсhакоwi - Вeela (teised nimed Антухново ja Волковщина) Tupitshina wallas, 20 wersta Oudowast, 40 perek. 40 aasta eest tulnud. Kool ja seltsid puuduwad. - чр. Гдов, Петрогр. губ.
3 (5). Usmina, 25 w. Oudowast, Usmina wallas, üle 40 perek., 40 a. eest tulnud. Ühendus ja side puuduwad, niisama kool ja seltsid. Asundus on kujunemas. - чр. Усьмино, Гдовск. у.
4 (6). Lomowo, 34 w. Oudowast, Jaswa wallas, 1867. a. asut., ligi 800 hinge, enamasti Kodawerest tulnud. Maad 1500 tiinu ostu- ja 250 t. rendimaad. Kool, seltsi- ja palwemaja ühe katuse all. Hariduse- ja põllumeesteselts, Jaswas laenu- ja hoiu-ühisus. Haridusline järg õige rahul-oldaw. - чр. п. о, Черново ja Язвы.
5 (7). Weimarni-Beela, 40 w. Oudowast ja 30 w. Костица jaamast, Jaswa wallas, 25 perek., 30 aasta eest tulnud. - чр. п. о. Язвы.
6 (8). Вlаgоdаtj - Благодать, 35 w. Oudowast, Lomowo lähedal, Jaswa wallas, 25 perek., 25 a. eest mitmelt poolt tulnud. Kool ja selts puuduwad. - чр. Язвы.
7 (9). Lawinа, 48 w. Oudowast, Tupitshina w., 1894. a. asut., 37 perekonda ehk ligi 260 hinge. Maad 2000 tiinu. Koolimaja ja ilus ruumikas palwemaja (ühe katuse all). Hariduseselts. - чр. Тупичино.
8 (10). Wоrki - Хворок, 48 w. Oudowast ja 50 w. Plüssast, Jaswa w., 12 perek., 1885 tulnud. Kooli ja seltsi ei ole. - чр. Тупичино.
9 (11). Sоrtоwо - Чертово ehk Стефановск, Юдинской волости, 50 w. Oudowast, 35 perek., 50 а. eest tulnud. Kooli- ja palwemaja ühes. - чр. п. о. Язвы.
10 (12). Маlаfiikа, Juudini wallas, 50 w. Oudowast, 15 perek., 30 a. eest Tartumaalt tulnud.
11 (13). Kruksina, Tupitshina wallas, 50 w. Oudowast, 25 perek., 30 a. eest tulnud. -Kool ja selts puu-duwad. - чр. Тупичино.
12 (14). Niisа - Пустошь Савихки, Juudina wallas, 60 w. Oudowast, 15 perek., 50 a. eest Tartumaalt tulnud. - чр. Тупичино.
13 (15). Sträkowo, Tupitshina wallas, 55 w. Oudowast ja 30 w. Ям'i jaamast, 1861. a. asut., 1500 hinge, Tartu- ja Wõrumaalt suurem jagu, 230 talu. Asunduses oma kirik, kool - 1882. a. ehitatud. Laenu- ja hoiu-ühisus, põllumeesteselts ja wastastikune tule wastu kinnituse selts, чр. Тупичино.
14 (16). Pogorelka, Usmina wallas, 45 w. Stru-gist, 12 perek. Kool ja selts puuduwad. - чр. Лосица.
15 (17). Wõtshkowo - Вычково, Бобровской волости, 68 w. Oudowast ja 50 w. Plüssast, 33 talu. Kool, palwemaja ja hariduseselts. - чр. Ляды.
16 (18). Beschkowo - Бешково, Бобровской волосги, 75 w. Oudowast, üle 600 hinge, 35 a. eest tulnud. Kooli-, palwemaja ja hariduseselts. - чр. Лосица.
17 (19). Domkino, Poina wallas, 70 w. Oudowast, 45 w. Strugist, 1874. a. asut., 300 talu, 3000 hinge. Kirik, kool, põllumeesteselts, tulekaitseselts ja kaubatarwitajate-ühi-sus. Asundus on waimliselt ja majandusliselt tublisti edenemas. - чр. Симанский Лог.

Domkino koguduse alla käib mitu kohta, mis tule-wikus asunduseks wõiwad kujuneda, nagu Kaskarowo (пустошь Кашкарево). 8 wersta Domkinost, 45 w. Strugist, 26 perek.; Krasnaja (пустошь Красная). ka 8 w. Domkinost ehk 18w. Паровик'i jaamast, 35 perek., ja mitu teist kohta: Dubroskino, Serebätina, Sukowska, Roodna, Tulba, Dubka ja teised.
18 (20). lsakowo, Osmina wallas, 328 hinge ehk 40 perek., esimesed 1883. a. Wiljandimaalt tulnud, 50 w. Костица jaamast ja 100 w. Strugist. Kool ja selts puuduwad. - чр. п. о. АлексЬево-Сомро.
19 (21). Sаjаnje - Заянье, Юдинской волости, 53 w. Oudowast, üle 500 hinge. Kool on. Asundus on edenemas. - чр. Заянье.
20 (22). Swarets - Шварец, Юдинской волости, 75 w. Oudowast, 53 w. Plüssast, 40 perek., 45 a. Eest tulnud, suurem jagu Tartumaalt. Kooli- ja palwemaja. - чр. Ляды.
21 (23). Sadоrje - Задорье, Узьминской вол.,.80 w. Oudowast, 40 w. Strugist, 80 perek. ehk 500 hinge, 40 a. eest Liiwimaalt tulnud. Kirik, koolimaja ja kauba-tarwitajate-ühisus. - п. о. Симанский Лог.
22 (24). Simanski Log, Usmina wallas, 83 w. Oudowast, 3-5 w. Sadorjest, 300 hinge. Kool ja selts puuduwad. - п. о. Симанский Лог.
23 (25). Silenski, 110 w. Oudowast, 30 w. Strugist ja Plüssast, 300 hinge ehk 40 perek., 30 a. eest tulnud. Kooli- ja palwemaja. - чр. п. о. Овинец.
24 (26). Sоlkinо, Usmina wallas, 300 hinge. Oma kooli- ja palwemaja. - чр. Симанский Лог.
Mäsnikowa Gora - waata Luuga kreisis.

Oudowa ja Pihkwa wahel.
25 (27). Trutnewo - Трутнево, Пичинской вол., 15 w. Oudowast, 49 perek. ehk ligi 400 hinge, 50 a. eest enamalt jaolt Kodawerest tulnud. Maad 2000 tiinu. Oma kool. - чр. Гдов.
26 (28). Dubnitsa - Дубница - Тулупьево, Пичинской вол., 48 w. Oudowast, ligi 800 hinge, 1880. а. asut. Palwemaja ja koolimaja. Hariduseselts ja põllumeesteselts. - чр. Полна.
27 (29). Murawjewo - Малая Дубница, Poina wallas, 30 w. Oudowast, 10 perek. Ei ole kooli ega seltsi. - чр. Полна.
28 (30). Woschkowo, Poina w., 30 w. Oudowast 60 perek., 40 a. eest tulnud. Oma kool, palwemaja ja põllumeesteselts. - чр. Полна.
29 (31). Saaritsa - Заречье, Середкинской в., 109 w. Oudowast, 10 w. Маслогостицы jaamast ja 47 w. Pihkwast, 62 perek. ehk 426 hinge, enamasti Wõrumaalt, 1871-1900 tulnud. Oma kooli- ja palwemaja. Wenelas-tega ühiselt põllumeesteselts ja seltsimaja. Laenu- ja hoiuühisus ja 2 kaubatarwitajate-ühisust. - чр. п. о. Маслогостицы.
30 (32). Kudrowo, Remda wallas, 55 w. Oudowast, 10 w. Peipsist, 51 talu, 310 hinge, 1860. a. asutatud, maad 625 tiinu. Mullapind suuremalt jaolt liiwakas, wesine, wähem on sawikat musta maad. Siia olewat juba orjapõlwe ajal mitmed Liiwimaalt põgenenud. Oma kooli- ja palwe-maja ja põllumeesteselts. Kool 1914. a. saadik semstwo kulul. - чр. п. о. Ремда.
31 (33). Botshnikowa-Sagorje ehk Botshnikowa, Remda w., 5-7 w. Kudrowost ja 27 w. Mehikoor mast, 10 talu ja 100 hinge. Asut. 1865. a. Kool, palwemaj ja seltsi asjad Kudrowoga üheskoos. - чр. п. о. Ремда.
32 (34). Luuкülа - Деревня Луг, Remda wallas. See on kõige wanem asundus. Oudowa kreisis ja üleüldse. Algasunikud on siia suure Põhja sõja ajal rööwlite eest war jule põgenenud. Nüüd on siin 7 Eesti hingemaa - küla: Luuküla - Луг, Kasakowo, Kameniku, Jersowo, Suure-sääre - Чудаае Заходы, Solna - Яновы Заходы ja Griiwa. Perekondi on 300 ja hingede arw 2000 ümber. Oma kirik ja koolimaja. Asundus on kodumaa külje all, 8 wersta Mehikoorma alewist, seal kohal, kus Peipsi järw Pihkwa järwe nime saab, kõige kitsam koht 21/2 wersta. - чр. п. о. Ремда.

Weel elab eestlasi suuremal arwul, aga korraldamata:
Пустошь Каравай, 30 w. Domkinost ja 5 w. Ям'i jaamast, 25 perek., 35 a. eest tulnud - чр. Полна - ja Pозник'i nimelises kohas, 15 w. Domkinost ja 7 w. Sadorjest, üle 100 perek. Kirikliselt käiwad Sadorje alla.

Oudowast Narwa poole minnes.
33 (35). Sabolotje - Заболотье, МОСКОВСКОЙ В., 33 wersta Oudowast, 12 perekonda, 35 a. eest tulnud. - чр. п. о. Вейно.
34 (36). Weinа - Вейно, Выскацкой вол., 13 w. Костица jaamast ja 30 w. Oudowast, 15 perekonda ehk 100 hinge, 40 a. eest Tartumaalt tulnud. - чр. п. о. Вейно.
35 (37). Тоnskа - Выскацкой вол., 20 w. Поля jaamast, 10 perek., 30 а. eest tulnud. - чр. п. о. Поля.
36 (38). Sawastja, Wõskatski wallas, 25 wersta Костица jaamast ja 40 w. Oudowast, 32 perek., 45 a. eest tulnud. - чр. п. о. Поля.
37 (39). Sischnena, 8w. Гавриловский pooljaamast, 45 wersta Oudowast, 15 perek., 25 aasta eest tulnud. - чр. п. о. Поля.
38 (40). Toiga, Osmina wallas, 30 w. Веймарн'i jaamast lõuna poole. Oudowamaa kõige põhjapoolsemas serwas, 40 perek. ehk 300 hinge, enamasti Wirumaalt 30 a. eest tulnud. Oma palwe- ja koolimaja. - п. о. Долгая Мельница.

с) Jamburi kreisis
on 3 hästi korraldatud ja pererikast Eesti asundust (Jamburi linna, Aasiku ja Simititsa asundused) ja 17 wäiksemat.
1 (41). Jamburi linnas ja lähemas ümbruses elab üle 2000 eestlase, enamasti põllumehed, käsitöölised ja majaomanikud. Esimesed 60 a. eest tulnud. Jamburi kogudus on 4500 hinge suur. Eestlastel on oma kirik, kirikukool 2 õpejõuga, laenu- ja hoiu-ühisus ja põllumeesteselts ruumika ja ajaJiohase seltsimajaga ja platsiga näituse jaoks. Asundus on wiimasel ajal tublisti edenenud.
2 (42). Aasiku ehk Tikapesa, ТикописьЧ jaama ümbruses, 7 w. Jamburist, 150 perek., esimesed 1898 tulnud. Kiwist semstwo - koolimaja 2 õpejõuga, hariduseselts ja kaubatarwitajate-ühisus. Asunduses on tublit edasipüüdmist märgata. - чр. ст. Тикопись.

Aasikuga ühenduses on
3 (43). Grafskaja-Gora, 34 perekonda, ja Man uil о wi maa peal asuwad eestlased. - чр. Тикопись.
4 (44). Simititsa, 17 w. Молосковицы jaamast ja 37 w. Jamburist, Narwa suure maantee ääres, üks paremini korraldatud asundustest Peterburi kubermangus. Asut. 1884. a., 80 perek. ehk 660 hinge, Kuusalust tulnud. Maad 3000 tiinu; maapind künkline, lainete taoline, sawi-segane, liiwakas. Oma ruumikas seltsimaja, karskuse- ja põllumeesteselts ja laenu- ja hoiu-ühisus, piima-ühisus. - чр. Чирковицы.
5 (45). Moloskowitsa, Soome koguduse all on 2000 eestlast. Smolegowitsa, Moloskowitsa ja Kolodetsi mõisate maa peal elab 10 perek., 1905. a. tulnud. Asundus korraldamata. - чр. Молосковицы.
6 (46). Ljelinо - Лелино, 5 w. Moloskowitsast lõuna poole, 19 perek., esimesed 40 a. eest tulnud, kaunis jõukad kohaomanikud. - чр. Молосковицы.
7 (47) Aruküla-Kuljuwa, 8 w. Wruda jaamast, 20 perek., esimesed 35 a. eest Eestimaalt tulnud. Oma seltsimaja ja hariduseselts. - чр. ст. Вруда.
8 (48). Uhta, 8 w. Wrudast, 45 perek., 1900. a. Eestimaalt tulnud. Asundus kujunemas. - чр. Вруда.
9 (49). Isotkino, Wruda ja Moloskowitsa wahel, 6 w. Wrudast, 15 perek. Hariduseselts - Arukülaga ühes. - чр. Вруда.
10 (50). Кaibоlа - Кайболова Горка, 25 w. Weimarni jaamast põhja poole, 10 perek., 1908. a. tulnud.-,чр. п. о. Веймарн.
11 (51). Рrоlоgi, 3-4 w. Weimarnist, 8 perek., 1905. a. Eestimaalt tulnud. Asundus kujunemas. - чр. п. о. Веймарн.
12 (52). Iwanowsk - поселок Ивановский, 14 wersta Weimarnist lõuna poole, 15 perek., 25 a. eest Eestimaalt tulnud. Asundus kujunemas. - чр. п. о. Ивановское.
13 (53). Katla ehk Kallilа - Котлы, Soome kogudus, 25 w. Weimarnist, 700 eestlast, esimesed 50 a. eest tulnud. Kool soomlastega ühes. - чр. Котлы.
14 (54). Rabititsa - Рабитицы, 4 w. Wolosso-wost lõuna poole, 8 perek., 1905. a. tulnud, kaunis jõukad. Asundus kujunemas. - чр. Волосово.
15 (55). Oslawje-Raskulitsa, 6w. Wolossowost põhja-õhtu poole, 10 perek., 1912 tulnud. Kruus äkas mast. Asundus kujunemas. - чр. Волосово.
16 (56). Lilienbach ehk Nowo-Iwanowskoje, В-4 w. Narwast, 50 perek., esimesed 30 aasta eest tulnud. Kool ja seltsielu Narwaga üheskoos. - чр. Нарва, Ново-Ивановское.
17 (57). Libino ja Mokra-Lidino (paar wersta wahet). 8 w. Молосковицы jaamast, 25 perek., esimesed 40 aasta eest tulnud. Asundus kujunemas. - чр. Молосковицы.
18 (58). Lälitsа, 9 w. Тикопись'i jaamast, 11 perek. ehk 72 hinge. 5 wersta eemal Lehtmetsa, 9 perek. ehk 70 hinge; kõik Tartumaalt ja, nagu endisedki, 1905. a. tulnud; Uue-Lälitsa - 6 perekonda, Liitsõna külas - 10 w. Weimarnist 1-4 ja Siiski mõisas 6 perekonda. - чр. Веймарн.
19 (59). Opolje, 8-15 w. Weimarnist ja 13-18 w. Jamburist, 39 perek. ehk umbes 200 hinge, 40-50 a. eest tulnud. Selle alla käiwad Opolje - 5 perek., Sapolje 9, Nowoselka 6, Aleksejewka 4, Gorka 3, Maali 4, Sergowitsa 4 ja Ragowitsa 4 perega. Et wenelastega segi elatakse, on ka Wene mõju tublisti tunda. - чр. п. о. Ополье.
20 (60). Кudrinа. Selle alla käib I. Nowinka, Narwa maantee ääres, 25 w. Jamburist, 12 talu, 10 a. eest Eestimaalt tuinud; II. Waiwara, 4 wersta Nowinkast eemal, 6 talu, 50 aasta eest Waiwarast tulnud. - чр. п. о. Ополье.

d) Peterhofi kreisis.
1 (61). Wоlоssоwо. Sellenimelise raudteejaama ümbruses elab rohkesti eestlasi, iseäranis suwel. Hariduseselts ja seltsimaja - üüritud korteris. - п. о. Волосово.
2 (62). Kubanitsa, 6 w. Wolossowost, 15 talu ehk 130 hinge. Semstwokool, laenu- ja hoiu-ühisus ja põllu-meesteselts. - чр. п. о. Волосово.
3 (63). Klopitsa, 12 w. Wolossowo ja Kikerino jaamast, 1903. a. asut., 17 talu ja 120 hinge, kodumaalt ja asundustest siia tulnud. Kirik, semstwokool, hariduseselts ja põllumeesteselts. чр. Волосово, Клопицы.
4 (64). Rongowitsa, 12w. Wolossowost, 26 perek. ehk 180 hinge, mitmelt poolt tulnud. Asut. 1891. a. Oma koolimaja. - чр. Волосово.
5 (65). Tesсhkоwо, 18 w. Wolossowost, 5000 eestlast, esimesed 40-50 aasta eest tulnud. Oma kirik, kool ja põllumeesteselts. - чр. Каськово.
6 (66). Kasakowo, 12 w. Jelisawetino jaamast, 30 perek, 20 a. eest Tormast ja Laiuselt tulnud. Oma semstwokool, põllumeesteselts. - чр. Елизаветино.
7 (67). Skworitsa, 20 wersta Krasnoje Seloost ja Gatshinast, 25 perek., enamasti Palamuselt 35 a. eest tulnud. - чр. Красное Село.
8 (68). Wohana, 20 w. Gatshinast, 45 perek., 40 a. eest mitmelt poolt tulnud. Semstwokool, hariduseselts ja piima-ühisus. - чр. Елизаветино.
9 (69). Lamme, 8 w. Simititsast ja 25 w. Wolos-sowost ja Moloskowitsast, 17 talu, põllumeesteselts. - чр. Чирковицы.
10 (70). Кikerinо jaamas ja ümbruses elab mitu sada eestlast. Esimesed 40 a. eest tulnud. Hariduseselts, oma kool 2 õpejõuga, laulukoor, pasunakoor ja kaubatarwitajate-ühisus. - ст. Кикерино.
11 (71). Jelisawetino. Eesti selts. - Елизаветино.
12 (72). Sergijewo. Eesti selts. - ст. Серпево.
13 (73). Liigowo. Eesti selts. - Лигово.
14 (74). Кароrje, 38 wersta Wolossowo jaamast, 500 hinge, 40-50 a. eest Eestimaalt tulnud. Kool puudub. - Копорье.
15 (75). Serebeta - Жеребята, 1300 eestlast Oma koolimaja ja hariduseselts..- чр. Гостицы.

e) Tsarskoje Seloo kreisis.
1 (76). Gatshina linnas 250 eestlast. Kirikukool, hariduseselts, laenu- ja hoiu-ühisus. Kirik on sakslaste ja soomlastega ühine. - город Гатчина.
2 (77). Rääbise, 12 w, Gatshinast, 1869. a. asut., 150 perek., mitmelt poolt tulnud. Rääbise alla käiwad külad: Kuremaa, Kiwijärwe, Wanatee, Sukala, Botkowa ja Karstala. Kool, põllumeesteselts ja piima-ühisus. - чр. Войсковицы.
3 (78). Коlpinоs paarsada eestlast. Hariduseselts. - Колпино.
4 (79). Lipkino, Jastshera küla ja Diwenskaja jaama ümbruses, 40 w. Gatshinast, 12 perek., 1910. aastal tulnud. Ostetud maa mustamullaline ja sawipõhjaga.. - чр. п. о. Ящеро.
5 (80). Liроwа, 5 w. Diwenskaja jaamast, 9 perek., 1910 tulnud. - чр. п. о, Яшеро.
6 (81). Sawodje - warem Juudimetsa - 9 w. Diwenskajast, 12 perek., 1883 tulnud. - чр. п. о. Ящеро.

f) Luuga kreisis arwatakse 10.000 eestlast. Eesti asundused siin on:
1 (82). Luuga linnas, 200 hinge, esimesed 40 a. eest Liiwimaalt tulnud. Oma kirik, kool 2 õpejõuga ja hariduseselts. - гор. Луга.
2 (83). Katarina ehk Pustapersa, ligi 900 hinge, enam jagu Wõrumaalt 30 a. eest tulnud. Oma palwe-maja, kool ja põllumeesteselts. - чр. Новоселье.
3 (84). Strugi, Струги - Белая jaama juures, ligi 500 hinge, suuremalt osalt põllumehed ja käsitöölised. Maa ei ole wiljarikas. Palwemaja - Gatshina abikirik - kool 2 õpejõuga, hariduseselts ja laenu- ja hoiu - ühisus. - Струги-Белая.
4 (85). Sirotkino ehk Serotka, 12 w. Nowoseljest, ligi 600 hinge, 35 a. eest tulnud. Kooli- ja palwemaja - ühe katuse all, - чр. Новоселье.
5 (86). Jermalensk - Ермаленская пустынь, 15 w. Strugist, 35 perek., 30 a. eest tulnud. Asundus kujunemas. - чр. Яблоницы.
6 (87). Leschewitsa - Лешевица, 5 w. Plüssa jaamast, 35 perek., 30 a. eest Liiwimaalt tulnud. Palwemaja lätlastega ühes. Kool puudub. - чр. Плюсса.
7 (88). Mäsnikowa Gora, Mõtusemägi, 20 w. Plüssast ja 30 w. Nowoseljest. Sossedna wallas, mägede ja orgude, heinamaa-käärude ja metsatukkade keskel. Tuletab Otepää mägist maast meele. Asut. 1865. a., 70 perek., Tartu- ja Wõrumaalt tulnud. Oma kool, seltsimaja ja hariduseselts. Õpetaja käib Oudowast. - чр. Плюсса.
8 (89). Mägede - Клескушки Гора, 45 wersta Преображенская jaamast, 40 perek., 40 a. eest enamasti Eestimaalt Kadrinast tulnud. Rikas asundus. Suured ostetud kohad. Semstwokool ja põllumeesteselts. - чр. п. о. Красная Гора.
9 (90). Antonowka, 40 w. Luuga ehk Serebrjanka jaamast, rabasoode ja metsade keskel, 30 perek., enamasti Domkinost, esimesed 1906. aastal tulnud. Maad 2000 tiinu ostetud. Oma kool. - чр. п. о. Стай.
10 (91). Makarowa, 15 w. Luugast, 43 perek., 1907. a. Oudowa maakonnast tulnud. Asundus kujunemas. Wene semstwokool. - чр. гор. Луга.

g) Schlüsselburi kreisis.
1 (92). Järwasaari, Peterburist 50-70 ja Tosnost 5-20 wersta, Schapki ja Markowa mõisa maadel, 1885 asut., 400 hinge. Suurem sissetulek karjast; põllud on halwad.
Warandusline järg keskmine. Oma selts, laulukoor ja näite mängu ringkond. - чр. Тосно.

(Järwasaare alla käiwad kohad: Schapki, Markowa, Kurema, Kurlowka, Tshernogriiwa, Wolkowa, Saarimäe ja Ikolina.)
2 (93). Toksowa. Paarkümmend perekonda. Põllu-meesteselts. Kool asumisel. - чр. Тосно.
3 (94). Mischkino, 54 w. Peterburist, разъезд № 3 Põhja raudtee ääres. 44 talu ja 240 hinge, 1885. a. asut. Semstwokool ja põllumeesteselts. - чр. ст. Мга или ст. Назия, Северн, ж. д.
4 (95). Nurme, 7 w. Tosnost põhja poole, Schapki wallas, 75 perek., enamasti Järwamaalt. Kooli- ja palwemaja ja piimaühisus. - чр. Тосно.
5 (96). Stsheglowa - Щеглова, paarkümmend perekonda, umbes 20 w. Peterburist. Siia käib 2 kohta: Tshernoretsk ja Kamenka. Karjakaswatuse tõttu elawad asunikud jõukalt. Talud kodumaa wiisi järele ehitatud. Kool puudub. - чр. Тосно.

Peterburi kubermangu Eesti asundustes on wiimasel ajal tublisti edu märgata, iseäranis seltside ja ühisuste asutamise poolest. Seal on juba tosina wõrra Eesti põllumeesteseltsisid, umbes pool tosinat laenu- ja hoiu-ühisusi ning peale tosina hariduseseltsisid olemas. Pole ju ka selles midagi imestamisewääriüst: terwe suur Peterburi kubermang on otsast otsani Eesti asunikka täis, nõnda et meil siin mitte üksikutest asundustest rääkida ei tule, waid ühest suurest Peterburi kubermangu Eesti asundusest. Et selles suures asunikkude peres nende huwide kohased seltsid ja ühisused elule tärkawad, on kõigiti loomulik nähtus ja aeg on selleks ka ammugi juba.

Kaugelt suurem hulk Peterburi kubermangu ja ülepea Euroopa-Wenemaa Eesti asunikka on maa pärisomanikud ja ainult wäike osa rentnikud ja ilma maata. 30 aasta eest oli suurem osa Pet. kubermangu ainult wenelaste ja soomlaste päralt. Seal, kus enne Wene kütt suures laanes karu taga ajas, on nüüd ilusad ja haljendawad Eesti aasad ja põllud.

---

1 (97). Pihkwa linnas ja lähemas ümbruses elab üle 2000 eestlase. Oma kogudus, kool ja Eesti selts.
Weliikije Lüki kreisis (Toroopetsi abikogudus) elab 1500 eestlast, enamasti laialipillatult. Asundusi 4 ja needki, peale Weliikije Lüki, korraldamata.
2 (98). Weliikije Lüki - Великие Луки, üle 200 hinge, esimesed 40 aasta eest tulnud, enamasti Wõrumaalt. Kirik teistega koos. Kool ja hariduseselts. - Велик1е Луки.
3 (99). Beelaja Liipa - Белая Липа, Goretski wallas, 30 w. WeL Lüki linnast, 11 perek. ja kohta, 1890. a. mujalt asundustest tulnud. Keset metsa, kruntide peal. Wenelaadilised majad Maa tasane ja madal, kiwi-ja kruusa-ladud. - чр. Велиюе Луки.
4 (100). Perewos - Перевоз ehk пустынь Медведеве, 18 w. Naswa jaamast, ka 11 perek. ja 1890. a. tulnud. Asundus kujunemas. - чр. п. о. Насва.
5 (101). Nowosokolniki alewis ja ümbruses elab ka üle 200 eestlase. Asundus korraldamata. - Ново-сокольники.

Holmi kreisis
elab ligi 4000 eestlast, suurem jagu laiali, ligi 2000 Holmi ja niisama palju Krasnopolje koguduse järele (Toroopetsi abikogudused).
Asunduste hulka wõib lugeda:
6 (102). Kassawitsa - Кассавицы, Локненской вол., 17 wersta Локня jaamast, 20 päriskohta ja perek., 1884 Wõrumaalt tulnud. Asundus korraldamata. - чр п. о. Локня).
7 (103). Seredina, 27 w. Локня^ ja 60 w. Holmi linnast, endine Rothi mõisa, mille tema töölised ära ostnud ja taludeks jaganud. 14 talu, 24 perek., 115 hinge. Maa ja hooned on head ja asunikud jõukad. - чр. п. о. Тройце-Хлавицы, село Середина.
8 (104). Krihnowa, 5 w. Seredinast (Wene keeli Гарь- ehk Сгарь-Крыново). 17 talu, 20 perek. ja 104 hinge, 1884.-1887. a. tulnud. Asundus on metsade wahel.- чр. Тройце-Хлавицы, Сгарь-Крыново.
9 (105). Kulowo, 27 w. Seredinast, Nemtshinowa wallas, 10 perek. ehk 57 hinge, Rõugest 1885 tulnud. 54 wersta Локня jaamast. Kool puudub. - чр. Тройце-Хлавицы, Кулово.
10 (106). Majakowa, 24 w. Nowoseljest, 8 w. Laptjewost ja 20 w. Strugist, Porhowo maakonnas Gora wallas, 58 w. Pihkwast. Asut. 1890. a., 40 perek., enamasti Wõrumaalt. Kool, hariduseselts, laulu-ja pasunakoor.- чр. Новоселье.
11 (107). Gora, 13 w. Majakowast ja 9 w. Nowoseljest, 700 hinge, 1870 enamasti Wõrumaalt tulnud. Elatakse kruntide peal. Kool ja palwemaja. - чр. Новоселье.

Toroopetsi kreisis
elab 2850 eestlast (Toroopetsi koguduse all aga 8200 eestlast).
12 (108). Korraldatud asunduseks wõib ainult Toroopetsi linna asundust ehk kogudust nimetada, kellel oma kirik, kool ja hariduseselts on.

Suurem hulk eestlasi elab laialipillatult maakonnas. Asundused korraldamata. Kolmas osa on 20-50 tiinu maaomanikud, teised töölised, rentnikud, möldrid jne. Tulnud 19. aastasaja 60. ja 70. aastate sees, enam jagu Wõru- ja Tartumaalt.

---

1 (109). Laane ehk Malinowka, asut. U 25 w. ЛюбаньЧ jaamast. - чр. Любань, Никол, ж. д.
2 (110) Mondi, Malinowka ligidal, ja sellega kokku 300 hinge. Kool puudub. - чр. Любань.
3 (111). Selistshe - Селище, 100 hinge, 1865 Läänemaalt tulnud. 60 w. Nowgorodist, Wolhowi jõe kaldal. Kool puudub. - чр. Селищеисюя казармы, Эстонское общество.
4 (112). Loshitowo - Ложитово, 28 w. Nowgorodist ja 12 w. Подберезье jaamast, Wolhowo jõe kaldal, 1866 asut., 250 hinge ehk 30 talu. Uus kooli- ja palwemaja. - чр. п. о. Муравьевское.
5 (113). Вugri, Krestsõi maakonnas ja wallas, 80 w. Nowgorodist ja 15 w. Krestsõist, asut. 1890, ligi 200 perek. ehk 1000 hinge, Wõrumaalt ja mujalt. Oma kirik, kool ja põllumeesteselts. - чр. Крестцы, Бугровское эстонское общество.
6 (114). Kamenka, Krestsõi wallas, 35 w. Bugrist ja 20 w. Lõtskowa jaamast. Asut. 1890, 30 perek. Semst-wokool. - чр. Крестцы.
7 (115). lsboistshe - Избоище, 75 w. Ефимов-ская jaamast ja Ustjushna linnast, 50 hinge. - чр. гор. Устьюжна.
8 (116). Jabloni ehk Jablоnоwka, 45 w. Bugrist ja 10 w. Лычково jaamast, asut. 1890. a., 300 hinge. Semstwo-kool. -чр. Лычково.
9 (117). Marjewo - Welila, Demjanski kreisis, Pihkwa, Tweri ja Nowgorodi kub. piiride peal, 90 w. Лычково jaamast ja 30 w. Swaboschi sadamast, 1000 hinge, 1878 Wõrumaalt tulnud., Eesti selts ja kool asumisel. - Марьево, Демьянского уезда.
10 (118). Staraja Russa linnas ja ümbruses elab 300 eestlast. Eesti selts asumisel. Kirik 1876. a. saadik.
11 (119). Torbino, sellenimelise raudteejaama juures, 35 w. Bugrist, asut. 1895. a. 15 perek. ehk 150 hinge. Kooli- ja palwemaja ja põllumeesteselts. - чр. Торбино.
12 (120). Uusküla - Новоселье-эстонское, ka Lärskiks kutsutud, Timofei wallas, 25 w. Bugrist ja 20 w. Турцевич'i jaamast. 57 perek. ehk 325 hinge, enamasti Wõrumaalt, asut. 1896. a. Semstwokool, põllumeesteselts, kauba-tarwitajate-ühisus ja näitlejate seltskond. - чр. п. о. Зорька.
13 (121). Kiwisaare - Каменица,. endine nimi Село Гора ehk Selogora, 20 w. Подберезье jaamast, 40 w. Nowgorodist, uue raudtee ääres, 17 perek. ehk 110 hinge, 1884 tulnud. Maad 600 tiinu. Kooli- ja palwemaja. - чр. п. о. Гора, село Каменица.
14 (122). Nikolsk, 10 w. Ефимовская^ ja 2 w. разъезд № 18 Põhja raudtee ääres, asut. 188% ümbrusega 150 hinge. Semstwokool. Maad 870 tiinu. - чр. п. о. Заборье.
15 (123). Borowitshi kreisis elab 500 eestlast. Korraldatud asundused puuduwad. Eestlasi elab iseäranis Pawlikowos, 27 w. Borowitshist, Petrowskis ja Tshernetsowos - Чернецово, 75-80 w. Boro-witshi linnast, kus ka ühine kirik on.
16 (124). Borets, 20 w. Лыкошино jaamast, 25 perek., 1905. a. tulnud. - чр. ст. Лыкошино.
Terwe Nowgorodi kubermang on eestlasi täis (4300 hinge). Peale nimetatud asunduste elab neid Joshelbitsas (1ожельбицы). 25 w. Wolhowi linnast, 50 hinge, Tihwini, Ustjushna ja Tsherepowetsi ümbruses 100 hinge, Bologoje ümbruses 100 hinge.

---

125. Nurmekundа, 30 w. Firowo jaamast, asut. 1885, umbes 1000 hinge. Oma palwemaja, kool, põllumeeste selts ja karskuseselts. - чр. п. о. Покровское.

Peale selle elab ligi 100 eestlast Ostaschkowo ja 100 Gradionka kreisis.

elab umbes 8500 eestlast. Eesti asundusi ei ole siin maal aga ühtegi. Jumalateenistust Eesti keeles on peetud Kolоmnas, Serpuhowis ja Podolskis.
126. Moskwa linnas elab ligi 8000 eestlast. Esimesed eestlased olewat juba Johann Hirmsa ajal sõjawangi-dena siin elanud. Aastal 1576 olla puust kirik olnud, aga ära põlenud. Aastal 1868 nõuti õpetajat, kes Eesti keelt pidi mõistma. Praegu on eestlastel oma kogudus, Eesti selts ja ka üliõpilaste selts. - Москва, Чистые Пруды 17.

127. Koidula, Malojaroslawi kreisis, 10 w. Suhodrewi jaamast, 17 perek., 1910. a. tulnud. Maa tasane, sawikas ja kohati liiwane, Dobroje mõisa käest ostetud. Asundusest jookseb jõgi läbi. Põllumeesteselts. Seltsimaja ja^kool ehitusel. - чр. Дечино.

Weel elab siin mitu perekonda Tihonipustõni jaama ümber.

128. Stolba ehk Uue-Estonia (ühine asunduste nimi). Brjanski maakonnas, Кл'Ьтня jaamast 20 wersta, on üksteise ligidal: Stolba - 50 perek., Uue-Estonia - 44 perek., Iwanowo - 10 perek., Podeko - 7 perek., Tokow 2-ja Koltowo 31 hinge. Kõik Stolba ehk Uue-Estonia nime all tuntud Eesti asundus. Esimesed asunikud enamasti Pärnumaalt pärit ja siia kodumaalt, Gorbowo asundusest ja mujalt 1897 tulnud. Maad 2300 tiinu ära ostetud. Maa tasane, halli sawi põhjaga, metsarikas. Asundusel on 2 koolimaja, põllumeesteselts, laenu- ja hoiu-ühisus, piima-, kontroll- ja rehepeksu-ühisus. - чр. п. о. Людинка, хутор Столба.


129. Gorbowo, Orscha kreisis, Ljosno jaamast 25 wersta, 1885 asut., 40 perek., 75 talu (ühes 5-7 w. Eemal olewa Pantoraga) ehk 300 hinge. Enne põline, läbipääsmata laan; elujärg rahuloldaw. Palwemaja, 2 koolimaja (üks luteri- ja teine weneusuliste jaoks). karskuseselts "Allikas" ja pasunakoor. - чр. Любавичи.
Mitmes linnas Sise-Wenemaal. kus eestlasi suuremal arwul, on neil ka oma selts ja kogumisepaik:
1 (130). Kiiewis, umbes 200 eestlast, wastastikune abiandmiseselts.
2 (131). Harkowis, umbes 300 eestlast, Eesti selts.
3 (132). Odessas, umbes 150 eestlast, Eesti selts.
4 (133). Rоstоwis D, ä., umbes 100 eestlast (Dooni-maal 200 eestlast). Eesti klubi (Большая Садовая, Эстонскiй клуб, возлe Городского Сада).

---

elab 2000 eestlast.
1 (134). Smorodino, 15 w. Шиловка sadamast. Asundus seisab wiiest külast koos: Smorodino (asunduse keskkoht). Ogibnaja, Lapschanka, Lömmi ja Schirokodolnõi; kõik Simbirski maakonnas. Smorodinosse ja Ogibna-jasse tulid esimesed asunikud 1872, Lapschankasse 1876, Schirokodolnõisse 1889 ja Lömmi 1896. Asunikka 400 hinge, enamasti Wirumaalt. Põld mustamullamaa sawi-põhjaga. Hooned ja elujärg kaunis head. Oma kirik, semst-wokool. - чр. Шиловка.
2 (135). Swetloje Osero (ehk Sabakino). 70 w. Simbirskist ja 30 w. Smorodinost, 1885 asut, ligi 250 hinge. Oma palwemaja, kool, hariduseselts, laulu- ja pasunakoor. Swetloje Oseroga ühenduses on Tshambul, 7 w. eemal, 7 taluga, ja Selenets, 15 wersta eemal, 13 perekonda. - чр. Тереньга.
3 (136). Tshistopolje - Чистое Поле, 1877.a. asut., 7 wersta Panise jaamast, 100 hinge ehk 20 perek., enamasti Wirumaalt. Oma kooli- ja Dalwemaja. - чр. Зиновьевка.
4 (137). Dobrowo, asut. 1885. а., 15 perek. - чр. Бараш.

on 2500 eestlast ja hulk Eesti asundusi.

Põhja pool, Koschki ümbruses, Simbirskist 142 wersta Wolga-Bugulma raudteed mööda sõites on Погрузная jaam. Siit 3 w. on Wene küla Кошки, PõhjVSamara eestlaste keskkoht. Sealt saab 10 w. esimesesse Eesti asunduste ringkonda, kus 4 küla on (Tshesnokowka kogudus).
1 (138). Estonka, 1862 asut., 12 perek.
2 (139). Lifländka, 1860 asut., 21 perek.
3 (140). Baltika, 1861 asut, 19 perek.
4 (141). Uusküla (Pikkula). 1890 asut, 210 hinge.

See asunduste ringkond on 7 wersta pikk. - Baltikas la Uueskülas on semstwokoolid ja Baltikas ka palwemaja.

20 wersta Погрузная jaamast ehk 17 wersta Kosch-kist on teine Eesti asunduste ringkond 5 külaga (Lohuküla kogudus):
5(142). Kiwijärwe - Верхняя Правая Чесно-ковка, 1865 asut., 6 perek.
6(143). Sabali (Kõrgeküla) Левая Шабаловка, 1863 asut., 15 perek.
7 (144). Lohuküla - Средняя Быковка, 1865 asut., 24 perek.
8 (145). Lehmaküla Oruküla) - Коровино, 1865 asut., 15 perek.
9 (146). Wasikaküla (Tagaküla) - Телкино, 1865 asut., 9 perek.

Igal külal on oma külawalitsus. Lohukülas on kirik.

Asunikka on wiimases asunduses 500, esimeses 400. Elumajad on kodumaa hoonetega wõrreldes wäiksed, enamasti ühe toaga. Hooned on palkidest ehitatud ja õlgedega ehk laudadega, mõned ka plekiga kaetud. Paljudel on rehepeksmise-, külwamise-, tuulamise- ja niitmisemasil nad. Külwatakse kaeru, nisu ja rukkid. Metsa ligida-ei ole; küttematerjaaliks on sõnnikust turwas ja õled. Waran-dusline järg keskmine.

Lohuküla ja Sabali on 3 wersta pikkuses reas, koolimaja ja kirik on nende wahel. Lehmakülast Lohukülasse on 5 wersta ja Wasikakülasse 1 werst. Sabali ja Kiwijärwe wahet on 2 wersta. Lehma- ja Wasikaküla peale kokku 1917 semstwokool awatud. - Kõikide nende asunduste adress: чр. Кошки, Самар. губ.
10 (147). Samara linnas elab umbes 300 eestlast, kellel oma Eesti selts on. Kirik sakslastega ühes.

Nowouseni kreisis, Krasnõi Kuti ümbruses on 4 Eesti asundust (sõita tuleb Saratowi kaudu; kirjad käiwad через Красный Кут, Самарской губ.)
11 (148). Lifländka, 18 w. Krasnõi Kutist lõuna poole. Kõige wanem Eesti asundus, siia 1858. a. asutatud. 22 perek. ehk 123 hinge, Wõrumaalt, Põlwast Maad üle 1000 tiinu. Oma kirik ja koolimaja.
12 (149). Goretskaja, 2 w. Lifländkast ja 16 w. Kr. Kutist, 1880 asut, 275 hinge, Wõrumaalt, Põlwast tu* nud. Maad 1200 tiinu. Palwe- ja koolimaja.
13 (150). Baltika, 25 w. Kr. Kutist põhja poole, 1876 asut., 70 perek. ehk umbes 400 hinge. Maad 1400 tiinu. Maapind sawine, osalt mustamullane ärakuiwanud Kaspia mere põhi, nagu arwatakse arakiwistunud tigukar-pide ja teiste mereloomade järele. Oma kirik ja koolimaja.
14 (151). Estonia, 4 w. Baltikast, 1885 asut, 150 hinge. Oma koolimaja.

Peale nimetatud 4 küla elab siinpool eestlasi 5 perek. Krasnõi Kutil" ja 7 perek. Kulasini ehk Lifländski Huutoris, 15 wersta Дергачи jaamast ja 150 w. Lifländkast. Maad 3000 tiinu, Lifländka pärismaa.

Lõuna-Samara maapind on lage rohtlaan ehk stepp, tasane kui laud. Paarisaja wersta peal ei näe muud kui taewast ja maad, ei ühte puud ega põõsast. Looduse ilu otsid siit asjata. Suurem jagu jõgesid kuiwab suwei täiesti ära. Rahwa majandusime järg on hea, Lifländkas iseäranis hiilgaw. Waimline elu ja edu jätab aga rohkesti soowida, kõige rohkem Goretskajas, kus rahwas setusid meele tuletab.

Baltikas ja Lifländkas on ühe osa asunikkude juures aga juba rohkesti waimlisi huwisid ja edasipüüdmist märgata.

Wiljadest kaswab peaasjalikult nisu ja aiawiljadest arbuusid, kõrwitsad ja kurgid. Küttematerjaliks on sõnnikust turwas.

Saratowi kubermangus enam Eesti asundusi ei ole. (Täielikumalt Kristjan Pallo raamatus "Esimesed Eesti wälja-rändajad ehk 40 aastat Samaras").

Ufa kub, Belebei kreisi hommikupoolses ser-was on 3 suuremat ja neljas vvähem Eesti küla, baschkiiride käest ostetud maa peal. Need on:
1 (152). Krimmi Huutor - Крымский Хутор, kõige wanem asundus siin, 16 perek., suurem jagu Krimmist (mille järele ka nimi antud) ja Samarast tulnud. Asut. 1893. a. 20 w. Давлеканово ja Раевка jaamast. Maa, 1197 tiinu, 30.000 r. eest ostetud. Oma koolimaja. - чр. Давлеканово.
2 (153). Linda, 8 w. Krimmi Huutorist õhtu poole ja 10 w. Раевка jaamast, 1902 asut., 16 perek., üks jõukamatest ja ilusamatest asundustest, maad 750 tiinu. Kool, põllumeesteselts, piimaühisus, laulu- ja pasunakoor ja raamatukogu. - чр. Давлеканово.
3 (154). Estonka, 5 w. Krimmi Huutorist lõuna poole, 4 perek., 1902 asut.
4 (155). Sakafa, 20 w. Krimmi Huutorist ja 35 w. Давлеканово jaamast., 18 perek., 1902 asut., kõige noorem, aga kõige pererikkam asundus siinpool. Oma kooli- ja palwemaja. - чр. Давлеканово.

Need 4 asundust käiwad 2 piirkonda: ühes on Krimmi Huutor, Linda ja Estonka ja teises Sakala. Maa on mägine, musta ja maamullaga segi. Hein kaswab hästi. Metsa mitmel pool kaunis rohkesti. Asunikkude majandusline järg enamasti hea, Sakalas wähe kehwem.
5 (156). Panga, Sterlitamaki maak. õhtupoolses küljes, 50 w. Шафраново ja ka Sterlitamaki jaamast. 26 perek., Tartumaalt. Kooli- ja palwemaja. - чр. Стерлитамак.
6 (157). Abdressak, 96 w. Сулея jaamast ja 14 w. Ailinnast, 10 perek., 1910. a. tulnud. Kool puudub. - чр. п. о. Леузы, Златоустского уезда, Хутор Абдрезяк.
7 (158). Hiiu, Birski maakonnas, Askini wal-las, 1895. a. asut, 35 perek. Esimesed Hiiumaalt tulnud. - чр. гор. Бирск.
8 (159). Slatousti linnas üle 100 eestlase. Eesti selts.

---

1 (160). Nikonowka - Пустошь Никоновка, 20 w. Kineschma linnast, Kostromaa suure maantee ääres, 30 perek., 1911. a. mitmelt poolt tulnud. Sawikas maa. Semstwokool. - чр. п. о. Есиплево, селение Никоновка.
2 (161). Woltshiha - Волчиха, 20 w. Kineschmast õhtu poole ja 5 w. Nikola-Meera sadamast (Wolga ääres). Selle alla käiwad: 1) Bolschaja Woltshiha, 7 perek., 2) Pru-dowa, 4 perek., 2 w. eemal, ja 3) Bessubitsa, 5 perek., 15 w. eemal. Asunikud 1911. a. tulnud. Semstwokool. - чр. гор. Кинешма.

Peale selle elab paarkümmend eestlast 30 w. Kostromaa linnast Roslowi mõisas, Sudoslawski maakonnas 60 hinge (30-60 w. raudteest). 4 perek. Wetluga maak., Nürügi küla järele olewas Perna-Pustoschis, 35 w. Шарья jaamast põhja poole (Перна-Пустошь, Ветлужского уЬзда, село Нюрюг, чр. п. о. Пищевка). ja 80 hinge Antropowo raudteejaama ümbruses (Антропово, Скверн, жел. дор.).

1 (162). Kamenka, 12 w. Kongora sadamast, Scheksna jõe ääres, 80 w. Rõbinskist, 21 perekonda, 1890 Wõrumaalt tulnud. Maapind rahuloldaw, metsa rohkesti. Halb lugu on, et asundus muust ilmast kaugel ja lahus on. Talwel õn raske, kewadel ja sügisel otse wõimata wälja pääseda. Teed on wäga halwad.

Kamenka on ainuke korraldatud asundus Jaroslawi kubermangus. Oma kooli- ja palwemaja ja laulukoor. - чр. п. о. Ермаково, село Каменка, Яросл. губ.
2 (163). Pekren (ehk Bekren). Mologa maakonnas, 27 w. Krasnoholmi jaamast, Rõbinski raudtee ääres, 40 perek., 1912 tulnud. Kool asumisel. - чр. Парфеньево, хутор Бекрен.
3(164). Pretshist oje, Lju bini maakonnas, 8 w. Пречистое jaamast (Wologda ja Jaroslawi wahel). 20 perek.. eestlasi (5 lätlasi). 1904 mujalt asundustest tulnud. Kool asumisel. - чр. п. о. Пречистое-Люоимское.
4 (165). Skalino, Ljubini maak., 10 w. Skalino jaamast. 27 perek. (ja 6 lätlasi). 1900 kodumaalt ja asundustest tulnud. Kool asumisel. - чр. п. о. Скалино.

Peale selle elab korraldamata umbes 30 perek. ehk 150 hinge Danilowi ümbruses, 1900 kodumaalt tulnud; Uglitshi maak. Nikolajewski küla ümbruses, 25 w. raudteest, 200 hinge; Romanowi-Borissoglebi maak., linna ümbruses ja wabrikutes, 20 w. raudteest, 250 hinge; Rõbinski linnas 120 ja Wladimiri mõisas, 45 w. Mologa linnast ülespoole, Mologa ääres, 8 perek., 1914 tulnud.

Wologda kubermang on üks pererikkamatest. Siin elab ligi 7000 eestlast.
1 (166). Wologda linnas elab paarsada eestlast, töölised, käsitöölised ja mõned ametnikud. Hariduseselts asumisel. Kirik, kus 6 korda aastas Eesti keeles jumalateenistust peetakse teistega ühes.
2 (167). Коrsilka - Пустошь Корсилка, Богородской вол., 25 w. Wologda linnast, 12 perek., 1905 Wõru-maalt tulnud.
3 (168). Kurakino - Пустошь Куракина, 5 w. Korsilkast, 30 w. Wologdast, 20 perek., ka 1905 Wõru-maalt tulnud.
Mõlemaid wõiks üheks Korsilka-Kurakino asunduseks kutsuda. Majandusime järg alla keskmise. Kool on asumisel. Seltsielu puudub. - чр. п. о. Богородское.

Nikolski maakonnas.

Suurem hulk Wologda eestlasi elab Nikolski maakonnas, wähemalt 6000 Siin on 6 suurt Eesti asundust, kõige nooremad ja aineliselt peaaegu kõige kehwemad, kõik 1908. a. asutatud. Nendest on üks Nikolski linna lähedal ja 5 Opa-rino ümbruses (Wjatka ja Kotlase wahel).
4(169). Permas, Permasi wallas, Межевский переселенческий район, 35 w. Nikolskist ja 120 w. Шарья jaamast, 35 perek. Kool asumisel (чр. п. о. Пер-маское, Никольского уезда). Siit 40 w. kaugemal elab Paawina wallas 10 perek. (чр. п. о. Вочевское) ja Saf-rasija wallas ka 10 perek. - чр. гор. Никольск.

Wjatka ja Kotlase wahel on:
5 (170). Starowertsheskaja, 10-12 w. Староверческая jaamast. 104 perek. Kool ja kooliseks asumisel. - чр. п. о. Староверческое.
6 (171). Oparino, sellenimelise raudteejaama ümbruses, üle 200 perek. Semstwokool, palwemaja ja wallawalitsus. Oparino on Nikolski maakonna eestlaste keskkohaks. Siia tahetakse kirikut ja koguduse õpetaja elumaja ehitada. - Опарино, Волог. губ.
7 (172). Almesh, Альмеж'i jaama ümber, üle 100 perek. Kool asumisel. - чр. Альмеж.

Nimetatud 3 raudteejaama on 30 w. üksteisest kaugel.

Oparinost 35 w. õhtu poole on:
8 (173). Mоloma, Moloma jõe ääres, 150 perek. Oma kooli- ja palwemaja ja wallawalitsus. - чр. Опарино, Моломское волостное правл.
9 (174). Pereselentshesk (ehk Palometsa). sellenimelises wallas, 30 w. Molomast ja 65 w. Oparinost, 120 perek. Oma kooli- ja palwemaja ja wallawalitsus. - чр. Опарино ehk Подосиновец.

Permasi asundusesse wõib siit ka Nikolski linna kaudu sõita, 265 w.; tee on siin hea. Muidu on põhjamail teed wõimata olekus; enamasti on tee peal puud üksteise kõrwale pandud, sõidad nagu silda mööda. Et puud aja jooksul ära mädanewad ja uute asemelepanemisega ei rutata, pead peale hariliku põrutamise tihti ühest august wälja ja teise sisse käima.

Suurem hulk Wologda eestlasi on Wõrumaalt ja jumalateenistusel laulmise ajal tahab Wõru murre Tallinna omast tugewam olla. Aastal 1908 jagati kabinetimaid siin maata inimestele suuremal mõõdul ja seda õigust on ligi 7000 keh-wemat eestlast, enamasti endised mõisa moonakad, tarwitanud. Igale perekonnale anti harilikult 20 tiinu maad, oli aga perekonnas meestehingesid enam kui üks, siis sai ta iga mehe-hinge kohta weel 5 tiinu juure. Ostuhind 8 rbl. tiin, mida alles 5 aasta pärast tasuma hakati; 44 aasta jooksul saab wõlg tasa; aastamaks 30 kop. tiinu pealt. Igale perekonnale anti weel 165 rbl. abiraha laenuks ja 1500 r. kooli- ja palwemaja ehitamiseks. See laen on aga enamasti kingitud.

Maapind on enamasti tasane, paiguti ka mägine ja kaunis ilus. Jõgede kaldad tuletawad Liiwimaa Schweitsi meele. Maapõhi ena'masti sawikas ja wiljakandja. Suurem jagu ümbrust on weelgi ilusa leht- ja okaspuu-metsa all, enamasti nii paks, et wõimata läbi pääseda. Suwi on lühem ja talw pikem ja karedam, kui meie kodumaal. Lund sajab palju. Kus palju sood ja raba, seal teewad öökülmad rohkesti kahju, kõrgematel kohtadel aga wähem. Kui sood kanalite abil kui-waks teha, on tulewikus öökülma wähem karta. Siin kaswa-wad meie kodumaa wiljad. Wiljasaak rahuloldaw. Maad on weel wähe metsast põllu jaoks puhastatud. Waimline järg ja seltsielu jätab rohkesti soowida, kuid nendel asundustel wõib rohkesti tulewikku olla. Et eestlasi suurel arwul ühes kohas elab, terwe ümbrus 60 w. pikuti ja 60 laiuti eestlasi täis, see asjalugu kergendab hariduse- ja kultuuritöö tegemist.

1 (175). Knäsewi - Estonia, 65 w. Glasowi linnast põhja poole, Gordini wallas, 22 perek., 1907. a. mitmelt poolt tulnud, ostetud maa. Maa sawikas, keskmise headusega, mägine. Kool asumas. - чр. п. о. Афанасьево, Глазовского уЬзда, село Князево-Эстония.
2 (176). Kaseküla - Березовка, 30 w. Sarapuli linnast õhtu poole, 10 perek., 1894. a. tulnud, kabinetimaa peal, Jurini wallas. Kool puudub. - чр. п. о. Юринскоег Сарапульского уезда.

Kasekülast 20 w. ja Sarapulist 28 w. (teisel pool). Mus-tawini wallas, on weel 3 Eesti talu.

1 (177). Permi linnas ja ümbruses elab ligi 300 eestlast. Eesti selts.
2 (178). Jekaterinburi linnas ja ümbruses ka дigi 300 eestlast. Eesti selts.
3 (179). Katarina asundus, Ohanski maak., Katarina wallas, 60 w. Верещагино jaamast õhtu poole> 80 perek., 1903. a. tulnud. Maa põllupanga abil ostetud. Asundus kujunemas. - чр. п. о. Екатерининское.

Peale,selle elab 10 perek. Ossinski maak. (Ерчовской вол.). Mihailowski wabrikutest 2 wersta eemal. Põllutöö ja karjakaswatus. Tulnud 1900. Asundus korraldamata. - чр. пристань Сарапуль.

Ka setusid on Permi kubermangu rohkel arwul wälja rännanud.

1 (180). Ülem-Uralsk, 15 w. Верхнеуральск Ч linnast ja 60 w. Белорецк'i jaamast; 10 perek. ehk 62 hinge, 1902. a. Samarast tulnud (Wõrumaalt 60 a. eest wälja rännanud). Kõik wäga jõukad. Maad 2200 tiinu. - чр. г. Верхнеуральск.
2 (181). Tsheljabinski linnas elab paarsada eestlast, 1907 tulnud. 1917. a. hariduseselts asut. - гор. Челябинск, Переселенческая, дом Ряхни.

---

Sissejuhatuseks.

Terwe Siber on eestlasi täis. Siin ei ole eestlased mitte nii tundmata rahwus nagu Sise-Wenemaal. Peale 90 enam-wähem korraldatud asunduse leiame üksikute ehk paari pere kaupa neid igalt poolt, kas läheme põhja poole, taigasse (põline Siberi mets) ja tundrasse wõi lõuna poole. Wäga mitmed pered on neid Altai, Sajani ja teistes mägedes ja isegi üle piiri Mongooliasse ja Hiinamaale on mõned üksikud ehk perekonnad elama asunud, olgu wabatahtlikult ehk aga sunnitöölt ära põgenedes. Kaugelt suurem osa elatab ennast põllutööst, on tublid põllumehed ja karjakaswatajad ja on wenelastele rohkesti äratust ja õpetust toonud. (Ka Kesk-Aasias, Wernõi pool elawat mitukümmend Eesti perekonda.)

Kõige enam Eesti asundusi on õhtupoolses Siberis, Tobolski, Tomski, Omski (Akmolinski) ja Jenissei kubermangus, siis mõned asundused hommiku pool Amurimaal ja mere-äärsetes kubermangudes. Teistes kubermangudes Eesti asundusi ei ole, waid üksikud perekonnad. Oma Eesti rahwuse on eestlased, wõib ütelda, päris puhtalt alal hoidnud ja kaugel näit. Petrogradi kubermangu eestlastest ees. Siia-tulijad 3., 4. ja koguni 5. põlwes räägiwad puhtalt Eesti keelt.

Warandusline järg on enamasti hea. Kroonumaad on pea terwes Siberis antud 15 tiinu meestehinge peale (ühe perekonna peale tuleb läbisegi 3lk meestehinge lugeda). Asunikkudel on põline tarwitamiseõigus, edasi müüa aga ei tohi. Koolisid on wähe ja seltsid ainult paaris asunduses. Kodune käsitöö ja laste koduõpetus on aga kaunis heal järjel. Wahekord walitsuse asemikkudega ja teiste rahwus-tega on hea olnud.

Kõige suuremaks warjuküljeks on kodune wiinakeet-mine.

Esimesed siia "tühjale ehk külmale" maale tulijad Eestist olid sunnitöölised. Wabatahtlikult tulemine algas hiljemini kui Krimmi ja Kaukaasiasse. Siin ja Wologda kubermangus on kõige nooremad Eesti asundused. Suurem hulk asundusi siin on 1908. a. asutatud.

Reisime õhtu poolt hommiku poole, Omskist ja Tobolskist Wladiwostokini.

Siin (Omski kub.) on ainult 4 Eesti asundust, Saksa asundusi aga õige palju.
1 (182). Omski linnas elab umbes 300 eestlast, wäga mitmesuguste ametite peal. Elujärg õige hea. Siin peetakse Eesti keeles kord kuus jumalateenistust. 1917. a. asutati Eesti selts.
2 (183). Poliwanowo, 65 wersta Omskist õhtu poole, Aleksandrowi wallas, üks noorematest, aga jõukamatest ja paremini korraldatud Eesti asundustest, 23 perek., Wõrumaalt-ja mujalt 1908. a. tulnud. Asunikud on lühikese aja sees kaunis rikkaks läinud. Maa on tasane ja musta-mullamaa, kus

tõuwili tõotab anda
rohket saaki sügisel.     Asundusel on oma koolimaja, põllumeesteselts ja kau-batarwitajate-ühisus. Siin ja seal kaunistawad kased põllumaad. Kuuski ja mändisid ei ole. Tingimised elamiseks head, - чр. п. о. Александровское, Акмолинской обл., село Поливаново.
3 (184). Petrowsk, Nowo-Tsherkasski wallas, Äkmolinski maak., Ischini jõe kaldal, 400 hinge, 1895-1898 Wõrumaalt, siis Samarast, Ufast ja Krimmist tulnud. Maa on hea; külwatakse kõige enam nisu, siis kaeru, otre ja herneid. Rukis ei kaswa. Oma külawalitsus ja koolimaja. Hooned on plonnidest. Warandusline järg hea. - чр. Акмолинск.
4 (185). Lifländkа, wenekeelne nimi Покорное, 170 w. Akmolinskist, 700 w. Petropawlowski jaamast ja 250 w. Petrowskist lõuna poole. Endiste Mihailowski, Nowo-Jegorowski ja Tshinewski Wene külade eestlased, kes 1896 kuni 1898 Wõrumaalt, Samarast ja mujalt siia tulid, on ühinenud ja ühise Lifländka asunduse 1906. aastal asutanud. 120 perek., 330 maapidajat ehk üle 600 hinge. Oma külawalitsus ja kooli- ja palwemaja. - чр. п. о. Покорное, Акмолинского уезда и области, село Лифляндка.

Tobolski kubermang on eestlaste poolest õige perekas. Kõige enam elab eestlasi Tjukalinski ja Taara maak., esimeses umbes 20 ja teises 13 asundust.

Eesti asundused Tjukalinski kreisis; Omi ja Solotoniiwa asundused. Kõige wafiem ja perekam koht eestlaste poolest on suur Omi asundus, Коло н i я raudteejaama ja Omi jõe ümbruses, Siberi suure raudtee ääres.

Omi asunduse alla kuulub terwelt 17 suuremat ehk wäiksemat asundust ehk küla; nendest on 12 Eesti, teised Wene, Läti, Soome ja Saksa asundused, eestlastega segi, Eestlased elawad järgmistes külades :
1 (186). Iwanоwkа, Колония jaama juures, asut. 1895, 450 hinge. Oma kool.
2 (187). Коwalewa, 5 w. jaamast, 1890. a. asut., 350 hinge. Kool asumisel.
3 (188). Uus-Wiru - Uus Reewel, weel Kirbu-külaks kutsutud, 3 wersta jaamast, 1914. a. asut., 350 hinge.
4 (189). Wiruküla - teise nimega Reewel ehk Tallinna asundus, asutatud 1860. a., sellega kõige wanem Eesti asundus siinpool, 20 wersta raudteejaamast, Omi jõe kaldal. Oma kool ja palwemaja. Asunikkudeks on paljud endiste sunnitööliste ja asumisele saadetute järeltulijad. Siin suri 1916. a. laialt tuntud "Mahtra Hans", Mahtra sõja aegne Mahtra wallawanem. Tema abi Lustiwere wallawanem Andres Leistok elab weel praegu. Ka tema saadeti siia Mahtra sõja pärast.
5 (190). Wassugan - Pawlowsk, asut. 1909. a. 12 w., 295 hinge. Oma kool.
6 (191). Kaseküla - Березовка, 25 w., asut. 1907 300 hinge.
7 (192). Rоsentаl ehk Suur-Jaman, 25 w., asut 1907, 490 hinge. Kool asumisel.
8 (193). Wassilissоwka ehk Wäike-Jaman, 27 w. asut. 1909. a., 80 hinge.
9 (194). Aruküla, asut. 1909, 30 w., 210 hinge Liikuw kool.
10 (195). Uus - küla, 28 w, asut. 1917. a., kõig noorem asundus, 210 hinge.
11 (196). Troitski, 30 w., asut 1911. a.
12 (197). Pоludennоje, 35 w, asut. 1909. a. 170 hinge. Liikuw kool.
13 (198). Narwa, 28 w., asut. 1907, 70 hinge.
14 (199). Wlassinskaja, 45 w., 190 hinge.
15 (200). Kalatshewski, 45 w., asut. 1908. a. 70 hinge.
16 (201). Semenowa, 55 w., 1908 asut, 150 hinge.

Läti asundused siin on Riia (Рига). 20 wersta, asut. 1890, Jermolajewka, ja Soome asundused Helsingi asundus, Makarkina ja Narwa (teistega segi). Troitskis, Nar-was ja Poludennojes elawad eestlased teistega segi; teised on puhtad Eesti asundused.
17 (202). Solotoniiwa - Золотая Нива, 35 w. Колония ja 25 wersta Калачинская jaamast lõuna poole, 1895. aastal asut, 700 hinge, suuremalt jaolt Wõrumaalt tulnud. Asundusel on 2-kordne ilus ja ajakohane koolimaja, kus 2 kooliõpetajat töötamas. Maad 5300 tiinu. Ka Soloto niiwa käib Omi asunduse alla. - - чр. п. о. Оконешниково, Тобольск, губ.

Maapind on siinpool hästi tasane mustamullamaa. Puudest kaswab peaasjalikult kask, mida kütte- ja ka ehitus-materjaaliks siin tarwitatakse. Kuuske ja mändi ei ole. Asunikkude aineline ja waimline järg on keskmine. Et siin palju Eesti asundusi üksteise lähedal on, tunned ennast nagu kodumaal. Tarwis on siin kooliolu tõsta, rahwamajad, laulukoorid ja pasunakoorid asutada. Siis oled nagu päris kodu-maalgi. Wene mõjust ei wõi siin juttugi olla.
18 (203). Rõschkowa - Рышково, 25 w. Ман-гут'i jaamast, 1843 asut., umbes 500 eestlast, enamasti wäljasaadetute järeltulijad.
19 (204). Воjarski - Боярское, Panowi wallas, 24 w. Talowskist, Taara maak., Taara poole, asut. 25 aasta eest. Eestlased, 15 perek., soomlastega segi. Kool olemas.
20 (205). Wõssokogriwensk, ka Panowi wallas, 1909. a. asut., 12 perekonda.

Eesti asundused Taara kreisis.

Inimeste jutustuse järele olewat Taara kreisis järgmised Eesti asundused:
21 (206). Jurjewi küla - поселок Юрьевский, 50 wersta Taara linnast, 40 perek. ehk 300 hinge, Tartumaalt, Wõrumaalt ja mujalt, 1897. a. asut. Oma koolimaja. - чр. п. о. Егоровское, Тобольск, губ.
22 (207). Nowikowski asundus, 3-4 wersta Jurjewi külast eemal, 27 talu, Tartumaalt suurem jagu 1897. a. tulnud. Kool Jurjewi külaga ühes.
23 (208). Roshdestwenski, Jegorowski wallas, 90 w. Taarast, asut. 1898. a., 10 perekonda.
24 (209). Suur-Selim, 5 w. Jurjewist ehk 42 w. Katarina sadamast. Oma kooli- ja palwemaja.
25 (210). Wäike-Selim, 3 wersta Suurest Selimist eemal.
26 (211). Lilleküla - Лилейское, 50 w. Jegorowski wallast lõuna poole, 65 wersta Katarina sadamast, Irtõschi ääres, 40 perek. ehk 250 hinge.
27 (212). Eesti küla - Эстонское, 3 wersta Lillekülast, 30 talu ehk 150 hinge. 1897. a. asutatud. Koolimaja Lillekülaga ühes.
28 (213). Lifländка, 22 w. Katarina sadamast, 47 perek. ehk 250 hinge, 1909. a. asut. Kooli ei ole.

Oserinski wallas on 5 Eesti asundust, ligistikku Taara maakonna õhtupoolses serwas, kuhu kolme maakonna piirid kokku jooksewad, s. o. Taara, Tjukalinski ja Ussimi maakonna piirid, kõik wiis 1910. a. asutatud.
29 (214). Antsla - Анцен, 150 w. Ischimi linnast, Wikulowi kaudu, ja niisama palju Ust-Ischimi sadamast Irtõschi ääres, 13 perek. ehk 166 hinge. Antslast 1910. a. tulnud.
30 (215). Karula - посад Каролинский, 2 w. Antslast, 40 perek. ehk 180 hinge. Karulast enam jagu pärit. Piimaühisus.
31 (216). Saltõkowa, 12 perek. ehk 60 hinge.
32 (217). Вurawljankа, 5 perek. ehk 25 hinge.
33 (218). Talowsk, 8 perekonda.,

Antslas ja Karulas elawad ainult eestlased, teistes kolmes eestlased, wenelased ja lätlased segi. Asunikud kaunis jõukad. Kodune käsitöö ja Eesti iselaad rahuloldawalt alal hoitud. Metsa on rohkesti ja selle tööst ja karjast on pea-sissetulek. Põldu wähe. Maapind sawikas. Wiljakasw keskmine. - чр. п. о. Озеринское, Тобольск, губ.

Eesti asundused Tomski kubermangus.

Kõige pererikkam kubermang eestlaste poolest on Siberis Tomski kubermang. Kui asutatawa Altai kubermangu eestlased ühte arwata (praegu on Altai kubermang Tomski kubermangust weel lahutamata). siis on siin eestlasi peaaegu enam kui kõigis teistes Siberi kubermangudes ühtekokku, kindlasti 15.000 hinge. Siin on palju suuri Eesti asundusi ja paljud on juba kaunis hästi korraldatud. Wäiksel wiisil aga elab eestlasi igas suuremas kohas üksikute hingede ehk perekondade kaupa. Aineline järg on keskmine, paljudes asundustes üle keskmise, mõnes kohas wäga hea.

Suuremad Eesti asundused Tomski kubermangus on :

1) Estonia ja Sandai (Соляной Заселок). Slawgorodi ümbruses.

2) Orawa küla ja Nikolajewsk, Uus-Kaseküla, Kajak ja Roshdestwenski küla, Kainski kreisis.

3) Borowsk ja Uus-Kamenski, Tomski kreisis.

4) Lifländka, Estonia, Ojaküla, Lehedsha, Serosika, asu-tatawas Altai kubermangus.

5) Wambola, Wabaküla, Kaseküla, Medotati, Linda, Lilienhofi, Koidula, Jurjewi, Malkowka, Koltsowa, Kuldoru, Budowa, Ülem-Simowski, Tihijewi, Jermolajewi asundus - Mariinski kreisis.

Pealle sele asub eestlasi suuremal arwul Анжерский raudteejaama juures (siin söekaewandustes). Rudowosowas, Altai mägedes, Barnauli, Tomski ja Nowonikolajewski linnas jne.

Eesti asundused Kainski kreisis Tomski kub.
1(219). Orawaküla, Kainski kreisis, 20 wersta Чаны raudteejaamast, 97 perek. ehk 550 hinge, suurem osa Wõrumaalt, Wastseliina kih., Orawa w., asut. 1896. Maad ä 15 tiinu ühes kõlbmata maaga; põllumaad ainult 4V2 tiinu. Külal on palwemaja, kus ajutiselt ka kooli tahetakse pidada, kuni koolimaja walmis saab. Jõukus keskmine. - чр. ст. Чаны, Томск, губ., дер. Оравская.
2 (220). Nikolajewsk, Kainski kr., 200 w. Чаны jaamast, 45 talu ehk 300 hinge, suuremalt osalt Wastseliina kihelkonnast, asutatud 1897. Ei ole kooli ega palwemaja. Maad ä 15 tiinu. - чр. п. о. Верхне-Майзасское, Томск, губ., Эстонское село Николаевск.
3 (221). Uue-Kaseküla - Ново-Березовка, 10 wersta Татарская jaamast, Kainski kr., 35 perek. ehk 200 hinge, 1896 ja hiljemini tulnud. Asunikud elawad Wene külas. Maad ä 15 tiinu. Asundus on kujunemas.
Edasi on Eesti asundusi Tomski kubermangus, Kainski kreisis:
4 (222). Kajaki küla - Каяк, 12 w. Чулымская jaamast, 35 perek. ehk 200 hinge, 1907 Oudowa kreisist ja ka mujalt tulnud. Elatakse kruntide peal. Kooli ei ole. - чр. п. о. Чулымское, Томск, губ., село Каяк,
5 (223). Roshdestwenski - пос. Рождественский, 60 w. Каргад'i jaamast, 15 perek., 1909. а. asutatud. Kooli ei ole. - чр. п. о. Каргадское, Томск, губ., Эстонский пос. Рождественский.

Eesti asundused Tomski kreisis.
6 (224). Воrоwsk - Боровск, 20 w. Мочище pooljaamast, 15 perek., 1910 tulnud.
7 (225). Uue-Kamenka - поселок Ново-Каменский, 25 w. Nowonikolajewskist ja 6 wersta Мочище jaamast, 12 perek. ehk 70 hinge, 1903. a. tulnud. Maad ä 10 tiinu. - чр. разъезд Мочище, Сиб. жел. дор.
8 (226). Karbosak, 9 w. Uue-Kamenkast lõuna poole, Сокур'i jaama lähedal, 15 perekonda. - чр. ст. Сокур.
9 (227). Porossi, sellenimelise raudteejaama juures, 28 talu. - чр. ст. Порос, Сиб. жел. дор.

Need on kõik noored asundused. Peale selle elab Tomski kreisis eestlasi suuremal arwul Анжерский pooljaama juures söekaewandustes, Tomski linnas ja Taiga jaama ümbruses. Korraldatud asundust ei ole.
10 (228). Slawgorodi linna pool, 300 wersta Siberi suurest raudteest lõuna poole, Estonia, Barnauli kreisis, Troitski wallas, 70 wersta Slawgorodist, 23 perek., 1909. a. enamasti Wõrumaalt, teised Tartumaalt tulnud. Kooli ei ole. Krunt olewat olnud 239 eestlase jaoks wälja lõigatud, aga et 5 aasta jooksul eestlasi nii palju ei tulnud, on nende asemele sakslased pandud. Maapind on tasane stepimaa. Metsa ligidal ei ole. Wiljadest kaswawad suwinisu ja suwirukis, kaer, oder, tatar, prosso; aiawili nõuab palju walamist, 20-30 pange wett ühe kapsapea jaoks. Ehitusematerjaaliks tarwitatakse mättaid.
11 (229). Sandai asundus (nii kirgiislaste keeles, Wene keeli Соляной Заселок). Slawgorodist Barnauli poole minnes, 165 wersta Рубцовка jaamast, Barnauli kreisis, Mihailowi wallas, 27 perek., Tartumaalt ja Toroopetsist tulnud. Asut 1896. a., küla on metsa sees, kuid maad külast kahjuks 20 wersta kaugel. Kooli ei ole. - чр. п. о. Михайловское, Томск, губ., Соляной Заселок.

Altai Eesti asundused.

Altai Eesti asundusteks tuleb neid lugeda, mis Altai mägede ääres on ja asutatawas Altai kubermangus. Need on 400-500 wersta ehk rohkem Siberi suurest raudteest lõuna poole, Smeinogorski kreisis.
12 (230). Lifländkа, asutatud 1895. aastal. Siin on 24 perek. ehk 170 hinge, suurem hulk Hiiumaalt, 85 wersta Rubtsowka jaamast ja 12 wersta Smeinogorski linnast, Karbolini jõe ääres, just Altai mägede juures. Asundus kabinetimaa peal, mitme wäiksema mäe wahel jõe ääres; näeb wälja nagu häll, mispärast ka mitmed naljatades tähendawad, et siin olewat Eesti rahwa häll olnud, kust nad Euroopasse ja Lääne mere ääre asunud. Koht on looduse poolest ilus, aga kahjuks maad wähe : ainult 7-8 tiinu hinge peale. Puudest kaswawad siin kased, pajud, paplid ja kuslapuud; wiljadest peaasjalikult nisu, aga ka meie kodumaa wiljad. Puudub kool. Asunikud on kaunis jõukad. - чр. гор. ЗмМногорск, Алтайской губ., село Лифляндка.

Rubtsowka jaama juures elab 6 Eesti perek. - ст. Рубцовка.
13 (231). Rudowosowa - Рудовозова ehk Боровушка, on 30 wersta Smeinogorski linnast, 100 wersta Pospelina jaamast, 20 perek., kabinetimaa peal. Kahjuks ei elata mitte üheskoos, waid üksteisest laiali, mispärast alalise kooli asutamine raske on. Tuleks rändaw kooliõpetaja ametisse panna. Suurem osa talusid on Bjeelaja ja Borowuschka jõe orus, kõrgete Altai mägede ääres, wäga ilusas kohas. - чр. Колыванский завод, Боровушка.

Siin on tõesti midagi suurepäralist, otse paradiislikku iludust, nagu seda inimene omale ette mõistab kujutada. Ilusad, enamasti õitswate kuslapuudega kaetud mäed, kaugemal walendawad lumemäed, orud täis kõrget rohtu ja kuller-kuppusid (siin palju punasemad kui meie kodumaal). inimestest ja loomadest sel aastal täiesti puutumata, mägedest alla woolawad ojakesed, selge, puhas õhk, sinine ja pilwita taewas jne. Kõik see kokku loob pildi, millest ilusamat raske leida. Siin ja seal tõusewad pilwede poole tulepurskamise läbi sündinud kõrgemad ehk madalamad mäed ja kaljurünkad, ühes kohas 8 üksteise ligi reas, mõne wanaaegse linna wõi kindluse waremete sambaid meele tuletades, nagu inimeste kätega üles ehitatud, kuid tõepoolest ei ole inimene siin midagi oma poolt teinud.
14 (232). Estonia, Pokrowski wallas, 1897. a. asu tatud, 45 w. Schipunowo jaamast, 85 perek. ehk 500 hinge, suurem hulk Kaukaasiast, teised Wenemaalt tulnud, Altai mägede ääres, kabinetimaa peal. Suurem hulk elab külas, wäiksem osa lähedal kruntide peal. Asundusel on oma kool; koolimaja on asunikkudel ilma kroonu abita üles ehitatud, niisama ka kooliõpetajale palka makstud. Jõukuse, niisama ka ühistegewuse poolest üks esimestest Eesti asundustest Siberis. - чр. п. о. Белоглазово, Эстония.

Peale Lifländka, Rudowosowa ja Estonia, on Altai kubermangus weel Eesti asundusi:
15 (233). Оjakülа, Barnauli kreisis, 60 wersta Owtshinika jaamast, 15 perek. ehk 80 hinge, 1907. aastal Wiru- ja Järwamaalt tulnud. Kooli ei ole.

Sealt 5 wersta eemal Läti külas elab 7 peret ja 7 w. eemal Sinjuha külas 5 peret eestlasi. - чр. п. о. Тогул-Кузнецк. уезда.

Barnauli linnast 150 wersta hommiku poole on weel:
16 ja 17 (234 ja 235). Lebediha - Лебедиха ja Serosika - Серезика Eesti asundus, 1907. a. asut., kummaski 50 perek., Wiru- ja Järwamaalt. 150 w. Barna-ulist Kummalgi külal on oma piimaühisus; kool ja palwe-maja kahe küla peale kokku. - чр. п. о. Сорокино, Бар-наульского уезда.
18 (236). Kaseküla - Березовка, 120 wersta Barnaulist hommiku poole, Kusnetski kreisis, 25 perek. Kool puudub. - чр. п. о. Сорокино.

Mariinski kreisi Eesti asundused.

Kõige perekam kreis eestlaste poolest on Mariinski kreis Tomski kubermangus. Selles kreisis on 17 suuremat ehk wähemat Eesti asundust. Suuremat osa neist asundustest wõiks ka weel Taiga Eesti asundusteks kutsuda, sest et nad suure Siberi põlise metsa - "taiga" ääres on.

Need asundused on: 1) Ishmorskaja jaamast 65 w. põhja poole - Wambola asundus, sellest 10 wersta eemal Wabaküla. Siit 50 wersta põhjaõhtu poole minnes on Kaseküla, sellest 5 wersta eemal Lilleküla - ametlik nimi on Lilienhof, 10 wersta eemal Medotati ja 20 wersta eemal Linda küla.

2) Mariinski linnast 20 wersta põhja poole on Koidula ja sellest 8 wersta eemal, nii siis Mariinskist 28 wersta, Jurjewi asundus.

3) Mariinskist 15 wersta lõuna poole on Malkowka asundus, 75 wersta Mariinskist suurem Eesti asundus Kolt-sowka, sellest 3 wersta Budowa, 6 wersta eemal Werhne-Simowsk, 20 wersta lõuna poole Tihijew (участок Ти-xieBCKm) ja 40 wersta Koltsowkast lõuna poole ja Mariinskist üle 100 wersta Jermolajewi asundus. Peale selle elab eestlasi 10 perek. Kommissarowka Wene külas, 10 wersta Malkowkast, ja wähemal arwul weel wäga mitmes Wene külas.
19 (237). Wambola asundus, 65 wersta Ishmorskaja jaamast, 1908. a. asut., 147 perek. ehk 700 hinge, suurem osa Järwamaalt, Amblast, siis Wirumaait, Tahkurannast ja Koerust. Maa on hingemaa, ä 14 tiinu. Kool asumisel. - чр. п. о. Зыряновское, Мариинского у., уч. Отрадный, Вамбола.
20 (238). Wabaküla - село Свобода (rahwa suus Mоrаndо). 10 wersta Wambolast põhjaõhtu poole - õieti on see nagu Wambola asunduse järg - 35 perek. ehk 200 hinge, kättemõõtmata kroonumaa peal; tulnud Tartumaalt, osalt ka Tallinnamaalt. Asundus on kujunemas. Kooli ei ole. Palwemaja on, aga eraisiku, Karl-soni poolt üles ehitatud. - чр. п. о. Зыряновское.

Maa on siin hea, mustamullamaa, sawipõhjaga. Pea-wiljad on rukis ja kaer, siis suwinisu. Kartulid ja kapsad kaswawad wäetamata maa peal hästi. Puudest kaswawad siin kuused, kased, haawad, suwikuused (лиственница). pajud, marjapõõsastest metsades rohkesti musti sõstraid. Talu peale tuleb 4-10 lehma, 8-30 lammast, 2-4 hobust, 5-25 siga.

Looduse poolest on see koht ilus, jõukus rahuloldaw. Rohi ja wiljad kasv/awad hästi. Kahjuks on aga talw liig pikk, umbes 15. aprillist 15. oktoobrini, kewade ja sügise koguni lühike. Talwel on tihti -40� R. külma ja suwel -{-5 kuni -J-40R. sooja. Wihmasadu tuleb ka talwel ette. Lõunast, Goobi poolt tulewad tuuled on palawad ja kuiwad, põhjaõhtu-poolsed wilud ja toowad wihma.
21 (239). Kaseküla - Березовка, 50 w. Wambolast, 110 wersta Ижморская jaamast, 1902. a. asutatud, 102 perek. ehk 500 hinge, wäga mitmelt poolt tulnud - suurem hulk 1903. a. Maad ä 15 tiinu, sellest künnimaad 9, heinamaad l3/4 tiinu mehehinge peale. Siinpool kaswab rohkesti kaski, millest ka asundus oma nime saanud. Asundusel on ilus koolimaja - kroonu abiga ehitatud - ja kauba-tarwitajate-ühisus. - чр. п. о. Зыряновское, Томск, губ., село Березовка.
22 (240). Medotati asundus, 10 w. Kasekülast ja 120 w. Ижморская jaamast, - nimi Медотат sakste ja kahulite, s. o. wäikewenelaste poolt antud,- 1907. a. asutatud, 70 perek. ehk 400 hinge. Asundusel on koolimaja. Selle peale on kroonu 1000 rbl. ja tammi ehitamiseks tiigi jaoks, mille all 16 tiinu maad on, 24.000 rbl. annud. Kaewu külas ei ole. Waremalt on asunduses ka laulukoor ja näiteseltskond olnud, kuid sõja pärast hingusele läinud. - чр. п. о. Зыряновское, село Медотат.
23 (241). Lilleküla - ametlik nimi Lilienhof Afanasjewi jaoskonnas, 1902. a. asutatud, 82 perek. eh 360 hinge, Peterburi kubermangust, kuhu nad Simunast tui 50 nud ja seal pikemat aega elanud. Asundusel on oma kool. чр. п. о. Зыряновское, Томск, губ., село Лилиенгоф.
24 (242). Linda - село Линдинское, участок Притаежный, s. t. taigaäärne, kõige suurema Siberi taiga ääres, 130 w. Ижморская jaamast, 160 w. Mariinskist ja 150 w. Tomskist, 1906. a. asutatud, 50 perek. ehk 200 hinge, suurem jagu Simunast tulnud. Asundusel on oma koolimaja. - чр. п. о. Зыряновское.
25 (243). Peale Kaseküla, Medotati, Linda ja Lilleküla wõiks ka weel К u l d о г g u Eesti asunduseks lugeda. See on 8 wersta Medotatist, Wene küla Piksinow-kaga ühes. Siin elab 40 perek. ehk 250 hinge. Koolimaja ehitamise jaoks on kroonu ka siin abi pakkunud, kuid asunikud ei wõtnud abiraha wastu: ei tahetud koolimaja ehitamisega ennast waewama hakata.

Siis elab weel Orehowo - Орехово Wene külas, участок Сибинский, 7 wersta Lilienhofist, 10 Eesti perekonda. Kaseküla asunikud elawad kruntide peal, teised külas.

Waimuelu tingimised on siin palju paremad kui paljudes kohtades mujal. Asunikka on 5 asundust üksteise lähedal, igaühel, peale Kuldoru, oma ilus ja ruumikas koolimaja. Kui igasse asundusesse weel ilus raamatukogu asutatakse, igasse kooli Eesti kooliõpetaja ametisse pannakse ja 5 asunduse peale wähemalt 2 rahwamaja ehitatakse, siis weel igass'6 asundusesse laulukoor ja 5 asunduse peale paar pasunakoori elule kutsutakse, on rahwuse alalhoidmiseks ja haridusetöö jaoks tingimised kõigiti head. Ametnikud on siin asunikkudele nii ilusti wastu tulnud, nagu sellest mitmel pool mujal undki ei julge näha. Eestlasi on suurel hulgal ühte kohta pandud ja tublisti abiraha antud koolide peale ja muuks otstarbeks.

Rohi kaswab siin wäga suur ja ilus, loodus on wäga kena. Siin ja seal kaunistawad kasesalgad põldusid; neid on asunikud kaswama jätnud kaitseks tuulte wastu, mis waljult puhuwad, lume wäljalt ära ajawad ja taliwilja ära rikuwad. Siin kaswawad needsamad wiljad, mis kodumaal, ja puudest männid, kuused, kased, suwikuused, leedripuud, haawad. Ei ole õunapuid, tamme, kadakat, wahert ega saart. Suureks rikkuseks on siin paljudele olnud seedripuud, mida taigas rohkesti kaswab. Seedripuu "pähklitega on paljud Eesti perekonnad omale tubli summakese korjanud. Pähklid on käbides männi käbi moodu ja tuletawad suuri kohwiteri meele. Neid süüakse Siberis ajawiiteks, nagu Wenemaal päewalille-seemneid.

Kõik oleks siin kaunis ilus ja kena, kui aga talw lühem oleks, ühegi kuu wõrra. Wilja saab rohkesti, maa on hea, heinamaad niisama, öökülm teeb siin weel wähem peawalu kui Eestimaal, Ei ole ühtegi aastat olnud, kus eestlased oleksid päris ilma jäänud - kuid suwi on lühike. Tuleb waga kibedasti tööd teha ja wäga palju toitu muretseda pika talwe jaoks, loomadele ja enesele.

Nagu öeldud, on need Eesti asundused suure Siberi taiga ääres. Kaugemal enam asundusi ei ole. Siin algab suur taiga, ulatab 1000 wersta kuni tundrani, mille järele Põhja-Jäämeri tuleb. Peale kangete talwekülmade on siin asunikule kõige suuremaks nuhtluseks suwel sääsed ja iseäranis kihud (мошки). Neid tuleb nii palju kallale, et sa ühe käega neid ära ajada ja ennast kaitsta ei suuda. Nende wastu kaitseks on inimestel mustad wõrgud pea ümber, nii et inimesed nagu mustas leinalooris käiwad. Loomi määritakse nende wastu kaitseks tökatiga.

Et siinpool rohkesti metsa on, ehitatakse ka majad palkidest. Kõige enam wastupidajad on suwikuuse - лиственница - palgid ja ei mädane kergesti. Kwa ei ole siin sugugi, niisama nagu Altai kubermangus, nii et ka sauna-kerise kiwideks tuleb tarwitada, mis aga kätte juhtub : rauda, teliskiwatükka jne.
26 (244). Koidula asundus. Mariinski linnast 20 wersta põhja poole, 70 perek. ehk 400 hinge, Tartumaalt, osalt ka Järwamaalt ja mujalt; 1908. a. asutatud. Asundusel on kaubatarwitajate-ühisus ja kool. - чр. гор. Мариинск, село Койдулинское, Тюменевской вол.
27 (245). Jurjewi asundus, 8 wersta Koidulast eemal (piirid koos). Asunikud elawad siin, nagu Koidu-laski, kõik kruntide peal, 50 perek. ehk 350 hinge, Tartumaalt (Rõngust ja Rannust suurem jagu). Ainult palwe-maja. Kool puudub. - чр. гор. Мариинск.

Rahwamaja tuleks kahe asunduse keskele ehitada, laulukoorid ja pasunakoor, nagu kawatsetud, elule kutsuda.

Eestlased tulid a. 1900 Подельник'i Wene külasse, aga et wenelaste põlluharimise-wiis ja elu koguni teistsugune on ja et see eestlaste edenemist ja elu takistas, mõõdeti wiimastele nende eneste palwe peale krundid kätte, kuhu nad 1911 ka asusid.

Peale Koidula ja Jurjewi asunduse elab eestlasi weel siin lähedal olewas Покровка Wene külas 8 perekonda.

Elutingimised, wiljad, loodus ja kliima nagu taigaäär-setes asundustes. Niipalju olgu aga tähendatud, et ka siin, nagu taigaäärsetes 5 asunduses, kodune käsitöö heal järjel on. Siin kaswab lina, ja kõik tarwilikud riided ja pesu koetakse kodus. Suureks hädaks on Eesti naistele, et siin willakraasimise-wabrikud puuduwad, sest et wenelased midagi kodus ei tee. Willad tulewad kodumaale kraasida saata, mis muidugi tülitaw on, ehk kodus käsitsi kraasida.

Mariinski kreisi lõunapoolsed Eesti asundused.

Mariinski kreisi lõunapoolses osas on ka õige rohkesti Eesti asundusi:
28 (246). Malkowi asundus - поселок Мальковский, 15 wersta Mariinskist lõuna poole, 1908. a. asutatud, 65 perek. ehk 400 hinge, Tartumaalt, osalt ka Järwamaalt. Maad ä 10 tiinu ja seegi õige kehw. Ei ole ühtegiseltsi ega kooli. - чр. гор. Мариинск.

Siit 10 wersta eemal, Mariinskist 25 wersta, elab Wene Коммисаровка külas 10 peret eestlasi. Peale oma surnuaia ei ole neil muud midagi ühist.
29 (247). Koltsowi asundus- Крльцовка, Злато-горской вол., 75 wersta Mariinskist lõuna poole, lõunapoolse taiga ääres, 80 perek. ehk 500 hinge, Tartumaalt, kõige enam Rõngust, kust nimigi Кольцовка wõetud (кольцо - rõngas). 1900. a. asut. Maa on hall sawikas ja seda ä 15 tiinu. Asundusel on oma ilus koolimaja.
30 (248). Вudоwо - Будово, 3 wersta Koltsowist edasi, 10 perek., mitmelt poolt tulnud, 1908. a. asutatud. Elatakse krundi peal.
31 (249). Ülem-Simowsk - Верхне-Зимовск, 6 wersta Koltsowist. 30 perek., mitmelt poolt tulnud, 1908. a. asutatud. Kooli ei ole. Elatakse taigametsas krundi peal.
32 (250). Tihijewi asundus - участок Тихиевский, 20 wersta Koltsowist lõuna poole (Mariinskist ligi 100 wersta). 40 perek., mitmelt poolt, 1908. a. asutatud. Kooli ei ole. Elatakse krundi peal.
33 (251). Jermolajewi asundus - уч. Ермолаевский, 1908. a. asut., 40 wersta Koltsowist ja üle 100 wersta Mariinskist lõuna poole. 25 perek., mitmelt poolt tulnud. Kooli ei ole. - Kõigi nende 5 asunduse adress: чр. Бери-кюль, Мариинского уезда.
34 (252). Tunda - Дундинск, 50 w. Mariinskist lõuna poole, 15 perek., 1899 tulnud. Wenelastega ühes.

Kõik need lõunapoolses Mariinski kreisi osas olewad Eesti asundused jääwad põhjapoolsetest Mariinski kreisi asundustest tublisti taha, nagu aineliselt, nii waimliselt. Maa on siin palju kehwem kui mujal õhtupoolses Siberis eestlaste juures. Kool on ainult Koltsowi asunduses. Wirgutust oleks siin rohkesti tarwis. Kodust käsitööd tehakse ka siin tublisti. Suurem rahasaamine on, nagu põhja poolgi, karjast.

Et Mariinski maakonnas rohkesti eestlasi on, terwelt 17 asundust ja 4-5 Wene külas ka rohkesti perekondi, ja et waimulik hoolekandmine praegusel alusel kuidagi rahul-oldaw ei ole, tahawad Eesti asundused iseseiswat Eesti kogudust luua, õpetaja asupaigaga Mariinski linnas.

Semipalatinski maakonnas on
35 (253). Prelestnõi asundus - участок Прелестный, tasase suure postitee ääres, 27 perek., 1908 tulnud.

Jenissei kubermangus elab üle 4000 eestlase. Peale Olem-Bulanka ja Olem-Sujetuki (Верхняя Буланка, Верхний Суетук) on kõik teised Eesti asundused noored, enamasti 1908 asutatud. Elu ja Eesti rahwuse alalhoidmise tingimised on siin palju halwemad kui mujal. Kuna mujal on lubatud hulgakaupa ühte kohta asuda ja suuremaid ehk wähe-maid asundusi luua, kus ainult eestlased elawad, ja mitugi asundust ühte ringkonda, on Jenissei kubermangus järjekindlalt püütud eestlasi wäiksel arwul teiste rahwaste hulka mahutada, et kergem oleks neid ära wenestada. Nii on mitmel pool mõnda kohta näit. 5-6 rahwusest inimesi elama pandud, nõnda et ühelgi rahwusel ei ole oma wäikse arwu pärast wõimalik oma kooli luua.

Kes tahaks ringreisi teha ja kõiki Eesti asundusi läbi käia, sõidaks Балай Jaamani. Siit 8 wersta eemal on Törginski asundus, sealt 35 wersta Samowolnõi,sellest 45 wersta Tarwastu asundus, 100 wersta Балай ehk Ka- -марджага jaamast on Maana jõe tagused Eesti asunikud (ligi 70 perek.). 20 wersta Tarwastust on Imbeshi asundus, sellest 20 wersta (ikka ida poole sõites) Krestjanski, sellest 75 wersta ida poole Kabritski asundus, Kabritskist 30 wersta on Заозерная raudteejaam ja siit 15 wersta on Uus-Petseri ja Lebedewo sega-asundused (eestlased, setud ja wiimases ka lätlasi). Nüüd tuleb soita Иланская jaama; sealt põhja poole 20 wersta on T s h u m а к о w s k a j а asundus, sejlest 70 wersta pohja-Õhtu poole on suur К i p e -lowo asundus ja sellest 85 wersta tagasi põhja-hommiku poole Estonia; siit on 25 wersta Ингатская jaama. Wõib ka weel nii sõita: Kanski linnast Kipelowosse, sealt Estoniasse, sealt Tshumakowskajasse ja siit Иланская jaama; siis raudteega Тинская jaamani ja siit 30 wersta põhja poole sõites on Kr u toi asundus, Estoniast siia on 55 wersta, kuid suwel on tee otse läbipääsmata, talwel kergem.

Nüüd tuleb raudteega Красноярск sõita ja siit aurulaewaga 500 wersta jõge mööda üles Minussinski linnani. Siit 65 wersta ida poole sõites on Ülem-Sujetuk, sellest 25 wersta ida poole, üle 90 wersta Minussinskist, Ülem - Bulanka, - wanad ja suured Eesti asundused, kus endiste sunnitööliste ja Siberisse asuma saadetute järeltulijaid elab, Sajani mägede ligidal.

Siis on Krasnojarski linnast 75 wersta Minussinski poole jõge mööda sõites Jenissei jõe kaldal weel Bahtshinka asundus (Бахчинка).

Need cn kõik Jenissei kubermangu suuremad Eesti asundused ehk õigemini asunduste ringkonnad, sest peale Olem-Bulanka ja Olem-Sujetuki wõib kõiki teisi õieti asunduste ringkondadeks nimetada, sest et eestlasi neis ringkondades õige mitmes kohas üksikute perekondade kaupa elab.

Peale Eesti asunduste on siin weel mitu suurt Setu asundust, üle 5000 hinge, suurem jagu 10-15 aasta eest tulnud: Хайдак, 150 perek., уч. Эстонски, Перовской вол., 33 perek., уч. Кабрицк1й 20, Uue-Petseris 80 perek. jne.

Nüüd waatame need asundused ja nende elutingimised üksikult läbi ja eelnimetatud korras.
1 (254). Torginski - участок Торгинский, 8 w. Балай jaamast, Шалинской вол., Красноярскогоуезда, 10 perek-, 1903. ja 1904. a. Wõrumaalt ja osalt mujalt tulnud. Peale Torginski elab siin lähedal В а l a i jaoskonnas 5, Marjewkas (lätlased) 7 ja Kamenkas 4 perekonda eestlasi. Ühinedes on täiesti wõimalik siin kooli luua. - чр. п. о. Шалинское.
2 (255). Samowolnõi asundus - участок Самовольный, Шалинской вол., 35 w. Torginskist ja 25 wersta Камарджага jaamast, 28 perek., 1909. a. Pärnumaalt tulnud, 4 perek. Wõrumaalt. Maad on ä 13 tiinu. Siin on juba kool olemas, praegu üüritud majas. Lootuse järele ehitatakse ka päris koolimaja warsti üles. - чр. п. о. Шалинское.

Teistes kohtades, Samowolnõi ümbruses on eestlasi elamas: а) участок Вершинский - 6 wersta Samowol-nõist, 6 perek., b) уч. Березовский - 4 w. edasi, 2 perek., с) уч. Ситика - 10 wersta siit, 4 perekonda, d) уч. Мишина - 2 wersta, 3 perek., ja e) уч. Мокрая По-сайка - 12 w., 3 perek., f) Сухая Посайка - 14 w., 2 perek., g) уч. Кандалачкий - 10 wersta edasi, 3 perekonda. Kokku on siin ringkonnas 42 perek. ehk 300 hinge. Naabruses elab rohkesti setusid.
3 (256). Maanatagused Eesti asunikud. Maana jõe taga, üle 100 wersta Камарджага jaamast lõuna poole, Krasnojarski maakonnas, elab ka hea hulk eestlasi. а) участок Коколевка, Юяйской вол., 15 perek., 1909.a. Wõrumaalt ja Wiljandimaalt, b) уч. Сухая Киржа, 7 w. Kokolewkast, 23 perek., с) Грязная Киржа, 8 w. Kokolewkast, 3 perek. eestlasi ja 30 perek. lätlasi, d) уч. Суровый, 4 perek., e) уч. Кроль, 10 perek., f) уч. Саршибей, 5 perek. eestlasi, 40 perek. lätlasi. Enamasti kõik on 1909 Wõru- ja Wiljandimaalt tulnud. Maad kõikidel ä 15 tiinu. Kool puudub. Tuleb tungiwalt soowida, et Kokolewkasse ehk mujale kohe alaline kool asutataks ehk wähemalt rändaja kooliõpetaja ametisse pandaks. - чр. п. о. Юяйское.

Ostrowi-Tarwastu Eesti asundus.
4 (257). Ostrowi asundus, 33 wersta Камарджага jaamast, Krasnojarski maakonnas, 28 perek eestlasi ja 40 perekonda lätlasi, 1902. a. Wiljandimaalt tulnud, Wõrumaalt wähe.
5 (258). Tarwastu asundus, Ostrowi kõrwal, 18 perek., 1907. a. Tarwastust tulnud - 3 peret setusid ja 1 Läti perekond.
Kummalgi asundusel oma surnuaed, aga ühine kool, põllumeesteselts ja kaubatarwitajate-ühisus.
Ostrowi - Tarwastu asundus on kõige jõukam, ilusam ja parem Eesti asundus siin ringkonnas ja Eesti rahwuse alalhoidmiseks tingimised head, iseäranis, kui tubli raamatukogu, laulukoor, pasunakoor ja rahwamaja juure asutatakse, nagu see kawatsetud ja põhjusmõttelikult otsustatud on. - чр. п. о. Юяйское, уч. Островский.
6 (259). Imbeshi asundus - уч. Имбежский, Перовской вол., Канского уезда, 40 wersta Клюквенная jaamast, 50 perek. ehk 300 hinge, õige mitmelt poolt tulnud 1906. a Kool asumisel. - чр. п. о. Перовское.
Peale selle asub siin ümbruses eestlasi:
а) уч. Сухановский, 8 w. edasi, 5 perek., b) уч. Синий Хребет, 20 wersta edasi, 10 perek., 1906. a. mitmelt poolt kodumaalt tulnud, с) уч. Эстонский, Перовской вол., 6 perekonda.
7 (260). Krestjanski asundus - уч. Крестьянами, Перовской вол., Канского уЬзда, 45 w. Клюквенная jaamast, Imbeshist 20 wersta kaugel - ida poole, 15 perekonda, 1907. a. Orawa wallast ja mujalt tulnud. Kool puudub ja raske wähese arwu pärast seda asutada, чр. л. о. Перовское.
8 (261). Kabritski asundus, 30 wersta Заозерная ja 20 w. Камала jaamast - уч. Кабрицкий, Бородинской вол., Канского уезда, 20 Setu ja 60 Eesti perek., Wõrumaalt, Peterhofi maakonnast ja mujalt tulnud. Asutatud 1898, kuid peatulek oli 1900. Kool ja selts asumisel. -~ чр. п. о. Рыбинское.
9 (262). Üue-Petseri - Ново-Печора, Заозер-с'кой вол., 15 w. Заозерная jaamast, 22 Eesti perekonda, Wastseiiinast Asut. 1897. Esiti on siia setud tulnud, 90 perek., siis teised eestlased. Kool on asumisel.
10 (263). Uue-Petserist edasi 10 wersta on Lebedewiküla, kus 20 perek. eestlasi. 40 perek. Lätlasi ja teine niipalju setusid asub. Ka siin kool asumisel. - чр. п. о. Тройцко-Заозерное.

Hommikupoolsed Jenissei kub. Eest J asundused, kõik Kanski maakonnas, on :
11 (264). Tshumakowski asundus - уч. Чумаковский, Устьинской вол.. 20 w. Иланская jaamast, 12 реrek., 1908. а. Wõrumaalt tulnud. Kooli ei ole ja alalist kooli raske wäikse arwu pärast asutada. Soowitaw rändaw kooliõpetaja siia ringkonda ametisse panna. - чр. п. о. Устьянское.

Siit 10 wersta eemal on уч. Лютовский, Ljutowi Wene küla, kus 4 Eesti perek. asub, nendest 2 tulnud Wõrumaalt ja 2 Tallinnamaalt.
12 (265). Kipelowo ehk Räpina Eesti asundus - Кипклово, Абаиской вол., 100 w. Kanski linnast ja 85 w. Иланская jaamast, 60 perek., Räpinast 1900 tulnud. Asundus seisab õieti 3 asundusest koos: Kipelowost, Loraowoje ja Krutoje -- КигтЬлово, Ломовое и Крутое külast, kumbki 3 wersta Kipelowost, mis nende keskel on. Igal külal on oma surnuaed, kõigile ühine kena kirik, koolimaja ja külawalitsus. Kool on õige mitu aastat töötanud, erakoolina, aga kooliõpetaja Mühlbachi surma puhul seisma jäänud. Tuleb tungiwalt soowida, et kool walitsusekoolina awataks, siis saaks walitsuselt ülewalpidamiseks ja koolimaja ehitamiseks abi. See on puhas "wõrulaste" asundus, kus peale Wõru keele muud ei kuule. Jumalateenistusel on ainult wõrukeelsed lauluraamatud tarwitusel. Warandusline ja waimline järg wähe alla keskmise. - чр. п. о. Абан, Кипелово.

Siinpool Kipelowot 15 wersta on Мангарекский уч., kus 8 perek. eestlasi elab. - чр. п. о. Абан.
13 (266). Estonia-уч. Болотный, село Эстония, 20 w. Ингани'i ja 28 w. Иланская jaamast, ligi 400 hinge, 1908 enamasti Tartumaalt tulnud. Oma kool ja kaubatarwitajate-ühisus. - чр. п. о. Сретенское, Куклино. 4-5 perekonna kaupa elab siin ümbruses eestlasi Ilanskaja jaama juures, Бакалово, Малиновка ja Заболотное Wene külas.
14 (267). Krutoi уч. Крутой, Кучеровской вол., 30 w. Тинская jaamast põhja poole, 55 w. Estoniast, 30 perek., 1908 tulnud. - чр. п. о. Кучеровское.

Krasnojarski linnast Jenissei jõge mööda lõuna poole sõites on asundused:
15 (268). Bahtshinka - Бахчинка, 75 w. Krasno-jarskist, Jenissei paremal kaldal, 12 perek., 1907. a. tulnud. - чр. Красноярска

Looduse iluduse poolest on Jenissei kubermang kõige ees. Omski, Lõuna-Tobolski ja Lõuna-Tomski kubermangu Eesti asunduste kohad tuletawad meile looduse-ilu poolest Eestimaad meele, Jenissei kubermang Pühajärwe ümbrust. Puud ja wiljad kaswawad siin needsamad, mis Mariinski kreisis, Tomski kubermangus. Ka kliima ei lähe lahku. Maa on hea, tihti koguni arssina ehk 2-3 jala paksune must muld ja selle all sawi. Wili kaswab hästi ja nii ilusat rohtu kui siin ei leia kodumaal tihti aiastki. Paljud asunikud, endised moonakad, on jõukateks peremeesteks saanud. Põld ei olewat weel kordagi nälga jätnud. Kõik oleks hea, kui aga eestlasi enam üksteise lähedal asuks ja talw kuu aega lühem oleks. Suwi on lühike; mihklipäewal enam kartulid wõtta ei saa ja lumi on maas. Lühikese aja sees pead kõik põllud tegema, koristama ja toidu enese ja loomade jaoks koguma. Ohe hobuse jaoks tuleb 15-20 ja sarwlooma jaoks 10 koormat toitu tal-weks muretseda.

Tungiwalt tuleks soowitada, et üksikult laiali asuwad Eesti perekonnad kas kodumaale tagasi läheksid ehk suuremale kogule lähemale asuksid; muidu on hariduse- ja kultuuritöö liig raske. Kui ka korda läheb rändawaid kooliõpetajaid ametisse panna, on see ikkagi rohkem häda-abinõu.

Rahwuse alalhoidmise ja waimutöö edendamiseks tuleks Jenissei kubermangu tingimata kolmas puhas Eesti kogudus luua õpetaja asupaigaga Krasnojarskis ehk Kanskis. Seda soowiwad eestlased ja ka praegune Jenissei kubermangu õpetaja Reichwald; jääb soowida, et see warsti teoks tehtaks. Seniste Jenissei kubermangu õpetajate hulgas ei ole peale õpetaja Buschi ühtegi wiimasel ajal olnud, kes Eesti keelt oleks mõistnud.
16 (269). Ülem-Sujetuk, 65 wersta Minussinski linnast lõunahommiku poole, Sujetuki jõe ääres, 130 perek., 1848 asutatud. Ilus kirik, 2-kordne koolimaja ja kaubatarwi-tajate-ühisus. - чр. п. о. Ермаковское, Минусинского уезда, Верхний Суетук ehk Каменный Брод.
17 (270). Ülem-Bulanka, 90 w. Minussinskist ja 25 w. Ülem-Sujetukist, Bulanka jõe lähedal, 1861. a. praegusele kohale asutatud (lätlaste ja sakslaste jaoks on Alam-Bulanka). üle 900 hinge. Kooli- ja palwemaja. - чр. п. о. Моторское, Минусинского уЬзда, Верхняя Буланка.

Ülem-Bulanka ja Ülem-Sujetuk on endiste sunnitööliste ja Siberisse sunniteel saadetute ja nende järeltulijate asundused, Sajani mägede lähedal, wähe üle 200 w. Hiina piirist. Maapind on hea ja mustamuUamaa. Rahwas on kaunis jõukas ja Eesti rahwuse päris puhtalt alal hoidnud; elatakse külas.

Jenissei kubermangu ja Wladiwostoki wahel, Irkutski ja Taga-Baikali kubermangudes Eesti asundusi ei ole. Ainult Taischeti jaama ligidal elab 30 eestlast, Toroopetsist tulnud, põllumehed. Irkutski kubermangus elab ainult 180 eestlast.
18 (271). Jakutski kub., Leena jõe paremal kaldal, 40 w. Schikanskist, on Oudowa asundus, 12 perek., 1910. a. Oudowamaalt tulnud.

Setu asundused.

Olgu weel tähendada, et Jenissei kubermangus elab 5000-6000 setut. Siin on mitu puhast Setu asundust ja ka teistega segi elab neid rohkesti. Päris Setu asundused on: 1) Uue-Petseri (waata nr. 262); 2) Haidak (Хайдак, Перовской вол.). 40 w. Клюквенная jaamast, 150 perek., külas on ministeeriumikool; 3) участок Эсгонск1й (Перовской вол.). 33 Setu, 6 Eesti ja 1 Wene perekond; 4)Panagaget (Панагагет, Долгомост-ской вол., Какского уезда). 85 w. Kanski linnast. Peale selle elab setusid õige mitmel pool teistega segi.

Setude waimline seisukord on koguni wilets ja rahwas päris lapsekingades.

Peale paari küla, kus Wene mõju tunda, on Siberi eestlased oma rahwuse ilusti alal hoidnud. Kooli- ja seltsielu on aga koguni wilets ja põld söödis. Koduõpetuse eest on aga asunikud hästi hoolt kannud, nii et lapsi, kes lugeda ei mõista, raske on leida.

Maad on eestlastele pea terwes Siberis 15 tiinu iga meestehinge peale antud (läbisegi wõib pere peale 3V-2 meestehinge lugeda). Maad wõib ainult tarwitada - mitte müüa. Maksud on wäiksed.

1 (272). Wladiwostoki linnas ja selle ümbruses, asundustega kokku, on ligi 150 Eesti perek. Eesti selts ja kool.
2 (273). Habarowski linnas elab umbes 100 eest last. Selts olemas, kuid kool puudub. Esimesed asunikud 20 aasta eest tulnud.
3 ja 4 (274 ja 275). Lifländka ja Linda, 60 w. Wladiwostokist põhja poole, 1897 asutatud, teineteise ligidal. Kahe peale ühine kool ja 90 perek. ehk 600 hinge, enam jagu mere-äärsetest kohtadest kodumaalt. Maad ä 15 tiinu.

Siin kaswawad meie kodumaa wiljad. Maapind on wiljarikas, rohi ja wiljad kaswawad lopsakalt, kuid udu ja sagedad wihmasajud lasewad harwa wilja walmis saada. Suurem sissetulek karjast ja kalapüügist. - чр. п. о. Шкотово, Приморской обл.
5 (276). Tawritshanka - Тавричанка, 40 w. Wladiwostokist, Saifuni jõe suus, 8 perek., 1908 tulnud. Kool puudub.
6 (277). Poworotna, Поворотна tuletorni juures, 100 w. Wladiwostokist põhja pool, Wrangeli lahes, 10 perek., 6 Läti ja 12 Soome perek. Kool puudub. - чр. п. о. Владимир-Александровское, Ольгинского уезда.
7 (278). Slаwjänkа, 60 w. Wladiwostokist lõuna poole, Korea piiril, 2 tunni sõit laewaga, 10 perekonda, 1907 tulnud. - чр. п. о. Славянка, Приморской обл.
8 (279). Mostowoi, 8 w. Slawjänkast, Korea suure postitee ääres, 10 perekonda, 1911 tulnud. - чр. п. о. Славянка.
9 (280). Passet, 100 w. Wladiwostokist lõuna poole, Korea piiril, 15 perekonda. - чр. п. о. Славянка, селение Пасет.

---

Krimmis on 6 Eesti asundust ja peale selle elab eestlasi mitme perekonna kaupa igas linnas ja mitmes Tatari külas. Ka Eupatoorias ja Sewastoopolis on rohkesti eestlasi ja wäike Eesti selts asutatud.

Krimmi Eesti asundused on :
1 (281). Kontshi-Schawwa, 17 wersta Kurman-Kemeltshi jaamast, üle 200 hinge, 1863. a. asutatud. Asundusel on oma koolimaja ja kaunis meeldiw wäike kirik, ehk õigemini palwemaja ja selts "Ühendus". - чр. Курман-Кемельчи, Таврич. губ.
2 (282). Sõrt-Karaktshora, 7 wersta Kontshi-Schawwast, 1864. a. asutatud. Külas on 176 hinge, 20 talu. Temal on oma koolimaja ja kirik. Seltsimaja on asumisel. Siin asub suurem hulk Tauria Eesti Hariduseseltsi eestseisuse liikmeid. Maad umbes 2000 dessatiini. - чр. п. о. Айбары.
3 (283). Tshurtshi - Чурчи, 13 w. Sõrt-Karak-tshorast ja umbes 35 w. Kurman-Kemeltshi jaamast, 1863. a. asutatud, 40 perek., umbes 400 hingemaad 1800 dessatiini külal. Oma koolimaja, ilus wäike kirik ja selts "Waba-dus". - чр. п. о. Дюрмель.
4 (284). Tarhan, umbes 20 wersta Simferoopolist, 25 perek., 1879. a. asutatud, maad 2400 dessatiini (selle hulgas umbes 700 dessatiini karjamaad). Külal on oma koolimaja, mis ühtlasi palwemajaks. - чр. гор. Симферополь.
5 (285). Samruki (ehk Beregowoje). Musta mere kaldal, 30 w. Sewastoopolist, 15 wersta Tarhani külast ja 25 w. Bahtshisarai linnast, 1861. a. asutatud; nii siis kõige wanem Eesti asundus Krimmis, 35 perek., umbes 200 hinge, maad 1400 dessatiini. On oma koolimaja. Plaanitsetakse kirikut ehitada. - чр. гор. Бахчисарай.
6 (286). Simferoopoli linnas. Siin peetakse eestlastele kord kuus jumalateenistust ja 1917. a. on Eesti selts asutatud.

Krimmi Eesti asunduste majandusime ja haridusline järg.

Krimmi Eesti asundused on kõige rikkamad. Talude läbistikune wäärtus oli enne sõda (1915) 20-30 tuhat rubla, umbes nagu meil Saaremaa mõisad. Paaril eestlasel on juba oma automobiil. Iga küla wäärtus on liikumata warandusega wähemalt pool miljoni rubla. Peale nisu külwatakse ka otre ja mõnda muud wilja, aga rohkem oma tarwiduse jaoks. Maa on 3 põldu jaotatud : kesa, nisu ja oder; kaswatatakse harilikult talinisu ja osalt ka taliotre. Heinamaad siin ei ole;.. heina saab kas kesapõllust, nagu 1916. aastal, kus heina igal pool rohkesti sai, ehk loomad peawad odra-õlgede ja aganatega leppima. Nisu?lgi sööb loom, kui muud paremat ei ole; seda tarwitatakse küttematerjaaliks.

Pea igal talul on suured õlewirnad, ja õlgi on nii palju,, et neid ei ole kuhugi panna, tuleb wälja peal tihti ära põletada.

Samruki ja Tshurtshi mehed on maa kruntidesse jaganud, teised weel mitte, kuid elama jäädakse külasse edasi, wähemalt esialgu. Külast lahkumine ja üksikult elamine ei ole nii kerge, kui meie kodumaal, kus wett igal pool kerge waewaga saab. Krimmis on wesi tihti 50-100 ja rohkema sülla sügawusel, ja kaewu ehitamine ei ole kerge ülesanne, ühele perele käib see tihti üle jõu. Kuna meie kodumaal wõib kehwem mees mõne wakamaaga elama hakata, ei ole Krimmis paari hobusega midagi peale hakata. Siin tuleb adra ette 8-10 looma panna, ja alla 8 künnilooma, olgu need hobused ehk härjad, pole midagi peale hakata.

Üleüldine mulje jääb Krimmi Eesti asundustest wõõrale igatahes hea. Sa leiad igas asunduses kõigi puuduste peale waatamata, mida ju igal pool oma jagu on, ilusa Eesti kodu, ilusad talud, rohkesti puid (naabrite, tatarlaste, külades on puude istutamine nagu tundmata asi). lahke ja sõbraliku rahwa. Puhas Eesti keel kõlab igaühe suus, kui mõned kohalikud laensõnad maha arwata (näituseks räägitakse muldamise asemel sahwkatama). igas talus leiad Eesti ajalehe, wäga mitmes talus klaweri - unustad koguni ära, et wõõrsil, kuskil kaugel kodumaalt ära oled. Kirikust peawad Krimmi eestlased lugu. Seltsielu poolest on rohkem tegewust märgata. Kahjuks ei ole weel mitte üht ainust seltsimaja olemas, kuna Kaukaasias pea igal asundusel see juba üles on ehitatud, ehk küll Kaukaasia eestlased jõukuse poolest taha jääwad.

Eestlased said Krimmi ja Samaraga ennemini tutta-waks ja sinna on ka esimesed Eesti wäijarändajad läinud, Kaukaasiaga aga umbes 15-20 aastat hiljemini. Seda lugu tuleb õieti kahetseda. Olgu küll, et eestlased on jõudnud Krimmis ja Samaras ilusa kodu luua, aga mõlemad on lagendikud, kus tihti mitmekümne wersta peal muud ei näe kui maad ja taewast, ei ühte puud ega põõsast, mäge ega orgu, järwe ega jõge. Kaukaasia loodus on aga wäga mitmekesine, tihti suurepärane ja paradiisliku iluga. Kaukaasiasse on eestlasi ka suuuemal arwul woolanud, - neid on siin ligi 6 tuhat hinge. Kaukaasias rännates ja Eesti asundusi waadates tuled tahtmata mõtte peale : kahju, wäga kahju, et aasta 30-40 eest kedagi wäljarändamise korraldajat ja nõuandjat ei olnud. Kaukaasias wõiks palju rohkem Eesti asundusi olla ja need, kes Siberi lagendikkudele ja Wologda metsadesse on läinud, neil oleks Kaukaasias ruumi küllalt ja siin oleks igatahes parem elada ja kultuuritööd teha kui mujal. Ja needki 12 Eesti küla, mis praegu olemas, on üksteisest kaugel, 4 (õigem koguni 6) Saksa koguduse õpetaja all ja 5 kubermangus (Stawroopolr kubermangus Allmäe ja Eesti-Haginsk, Kubani maakonnas Liwoonia, Eesti-Maruha ja Hussõ-Kardonik, Musta mere kub. Punaselageda, Salme ja Sulew, Suhumi maakonnas Estonia, Ülem- ja Alam-Linda ja Kärsi maakonnas Uue-Estonia küla).

Nendest 12 Eesti asundustest on 5 asundust: Eesti-Haginsk, Allmäe, Liwoonia, Eesti-Maruha ja Hussõ-Kardonik - Põhja-Kaukaasias, teised Kesk-Kaukaasias wõi õigemini Musta mere lähedal ja Uue-Estonia kõige lõunapoolsemas osas.

Lühike ülewaade Kaukaasia Eesti asundus-dustest põhja poolt lõuna poole minnes.
1 (287). Eesti-Haginsk (rahwa keeles Kalmuka küla). Torgowaja jaamast 60 wersta, Stawroopoli kub., umbes 600 hinge, kalmõkkidelt saadud maa peal. Maa pikkus umbes 8 wersta, laius 5-6 wersta.

Küla näeb oma ilusate ehituste poolest nagu wäike linn wälja. Külal on oma kirik, koolimaja, wallamaja, ruumikas rahwamaja ja puiestik rahwale jalutamise tarwis. Rahwamaja on sawist wõi päikese käes kuiwatatud sawi-plonnidest üles ehitatud, näeb lihtne wälja, on aga siiski päris aja- ja otstarbekohaselt ehitatud. Seltsidest on siin hariduseselts, kes oma erakooligi ülewal pidas (külakool peale selle). ja karskuseselts.

1916. aastal on küla omale ka postkontori saanud, mille ülespidamiseks ta kolm aastat üle tuhande rubla aastas on maksnud. - - п. о. Эсто-Хагинское, Ставроп. губ.
2 (288). Allmäe- Подгорное, Stawroopoli kub., 7 w. Kiani (enne Барсуки) jaamast, 1300 hinge, maad 6000 dessatiini. See on üleüldse kõige suurem asundus; ka jõukuse poolest ei jää ta teistest maha. Asundusel on oma kirik, ilus kiwist koolimaja, kus 3 õpejõudu töötawad, ja 1916. aastast saadik oma postkontor (Подгорное, Ставроп. губ.) ja krediit- ja kaubatarwitajate-ühisus. Waremini oli põllumeesteselts ja pasunakoor, mis aga mõlemad nüüd hingusele on läinud. Hariduseselts ja seltsimaja asumisel. Külast on 70 perekonda oma, wäljamõõdetud krundi peale elama asunud. Nad olla 3 aasta jooksul majandusliselt wäga tublisti edenenud. - Подгорное, Ставроп. губ.
3 (289). Liwoonia, 25 wersta Owetshka jaamast ehk"40 wersta Armawiri linnast, Kuubani maakonpas, 1874. a. asutatud, 600 hinge, maad 2412 tiinu, selle hulgas 800 tiinu karjamaad. Asundusel on oma kirik, rahwaaed ja ilus kiwist koolimaja, kus 2 õpejõudu alaliselt töötawad. Koolimaja on wäga praktiliselt ehitatud: kummalgi pool otsas on klassi-ja kooliõpetajate eluruumid ja nende keskel saal. Siin wõi-wad lapsed wahetundidel jalutada, asunikud wabal ajal koosolekuid pidada ja pidusid toime panna. Liwoonias on palju wiljapuuaedu. Küla tänawad on laiad ja sirged, nagu uuema aja linnas. Seltsidest on siin karskuse-, hariduse- ja põllumeesteselts olemas, - чр. Безскорбное, Ливонское, Кубанской вол,
4 (290). Eesti-Maruha, 120 wersta Newino moskaja jaamast ja 70 w. Batalpaschinskist Elbrusi poole Maruha jõe ääres, Kuubani maakonnas, umbes 200 hinge eh 40 perek., 1872. *a. asutatud, maad 650 tiinu. Külal о oma kooli- ja palwemaja. - чр. п. о. Зеленчукское, сел Эсто-Маруха.
5 (291). Hussõ-Kardonik ehk Sori küla, 7 w Maruhast ja niisama palju Newinomõskaja jaamast, 200 hing ehk 46 perek., 1873. a. asutatud, kroonu maad 860 tiinu.

Külal on oma koolimaja ja külawalitsuse hoone. Mõlemad need külad on liig kaugel raudteest; warsti aga ehitatakse uus raudtee Newinomöskajast Tiberdasse, mägestikku, ja siis saawad need asundused 90 wersta raudteele lähemale. -чр.п.о.Зеленчукское, Кубан. обл., селоХуссо-Кардоник.

Rikkuse ja külluse poolest jääwad Eesti-Maruha ja Hussõ-Kardoniku küla talud küll Eesti-Haginski, Liwoonia ja Allmäe omadest tublisti maha, kuid waesust ei ole ka mitte. Maa iluduse poolest on aga need 2 küla Põhja-Kaukaasias Eesti asunduste seas kõige ees. Maakoht on mägine, rohkesti puid ja põõsaid; kaewu ei ole sugugi tarwis, sest terwe aasta otsa jookseb mägedest rohkesti wett alla. Waade Elbrusi ja teiste igawese lumega kaetud mägede peale pakub suwel selgel päewal suurepäralist pilti. Metsad pakuwad rohkesti mets-pirnisid, ploomisid ja muud wilja ja annawad ka küttemater-jaali, kuna kolme esimese suurema küla elanikud "кизяк'i", n. n, sõnnikust tehtud turwast põletawad.

Kuna kolme esimese küla elanikud wähe teawad tagakiusamisest teiste rahwaste poolt, on kahe wiimase küla elanikud rohkesti kabardiiniaste ja abhaaslaste (абхазы). nende kuulsate endiste rööwlite ja waraste poolt kannatada saanud. Nii mitu korda on päris päewä aial külasse tungitud ja see ära wiidud; mis kutsumata külalistele meeldis. Kuid oma rööwliwaimu peale waatamata on Kaukaasia mägede elanik wäga sõbralik, südamlik ja lahke. Oma külas ei puutu ta sind iialgi, aga kui ta teab, et sul raha on, siis ajab ta sulle tagant järele ehk läheb kuhugi wastu ja wõtab selle ära, mis ta sinu juures üleliigseks peab. Wiimast kopikat ei wõta ta mitte ja elu kallale ei.kipu ta iialgi, kui sa ise enese heaga alla annad. Ka on nende kahe Eesti küla elanikud kahjuks kasakate poolt kurwastust, haawamist ja meelepaha pidanud kannatama ja ainult sellepärast,, et kasakad Luteri usu pärast eestlast sakslasega ühe pulga peale seawad ja wa-het eestlase ja sakslase wahel ei tunne.

Musta mere ääres on 6 Eesti asundust - 3 Adleri sadama ümbruses: Punaselageda, Salme ja Sulew, ja 3 Suhumi ümbruses: Alam-Linda, Ülem-Linda ja Estonia.
6 (292). Punaselageda - Эсто-Садок, 50 w. Adleri sadamast, Musta mere kubermangus ja 4 w. linnakesest, mida Romanowsk ehk Krasnaja Poljana kutsutakse, 1886. a. asutatud, 36 perek. ehk 210 hinge. Külal on oma kooli-, rahwa- ja külawalitsuse maja. Küla on kõrgete mägede wahel kui aias, wäga ilusas kohas, ja tee Punaselage-dale kõrget Msömta jõe kallast mööda lööb oma looduse-ilu poolest kõik teised üle, ka kuuisa Gruusia sõjatee. Punaselageda mehed on tublid jahimehed ja selle poolest kuulsad. Kümne aasta eest on ilus postimaantee Ädlerist Punaselagedale - Красная Поляна^е ehitatud ja nüüd sõi-dawad ka meie "Wiru weljed" nagu parunid, kuna nad waremini ainult ratsahobusega ehk jala oma mägede wahelt wälja paasid. - чр. Красная Поляна,
7 (293). Salme, 10 w. Ädlerist, Suhumi poole minnes, 3 w. merest, Psou jõe kaldal, suure maantee ääres, mis Musta mere äärt mööda Noworossiiskist Suhumi läheb, 1884. a. asutatud, umbes 400 hinge, maad ligi 1200 tiinu. Külal on oma kooli- ja rahwamaja, ka külawalitsuse-hoone, wii-mane ühine Sulewi asundusega - чр. п. о. Ермоловка, Сочинского уЬзда.
8 (294). Sulew, ligi 10 wersta üauue külastJiles mägede poole minnes, ilusasse loodusesse ehitatud, mäges-tikus, ilusate lõunamaa ^puudega, nagu palmid, wiigipuud, pähklipuud, kastanid jne., 1884. a. asutatud, 50 perekonda ehk 250 hinge, maad 1200 tiinu. Külal on oma kooli- ja rahwa-maja, laulu- ja pasunakoor. Sulew on praegu kõige ilusam Eesti asundus üleüldse. Wankriga on sinna liig raske juure pääseda, mine jala ehk sõida ratsa. Teel ratsa sinna tuleb 12 korda ühest ja sellestsamast keerlewast jõest läbi minna ehk mõni werst kõwerat teed enam käia. Sulewi osad on; Sulewi, Troitski, Tammelageda ja Lepalageda - чр. п.^0. Ермсловка, Сочинского уезда.

Suhumi maakonnas on asundused: 9 (295). Alam-Linda ehk Kummi küla, 10 w. Suhumi linnast, 45 gprek. enk umbes 250 hinge, 1884. a. asutatud, maad 450 tiinu. Külal on oma kooli- ja palwemaja, lauluselts "Koidula" ja laulukoor. - чр. гор. Сухум-Кале.
10 (296). Ülem-Linda, 7 w. Alam-Lindast ja nii sama palju Suhumi linnast, 1884. a. asut., 45 perek. Ehk 250 hinge, maad 450 tiinu. Külal on oma kooli- ja palwemaja (uus, ilus ja ruumikas koolimaja on weel ehitusel). laulu- ja mänguselts, laulu- ja wiiulikoor. Külawalitsuse- ja rahwamaja on Alam- ja Ülem-Lindal ühine. - чр. гор. Сухум-Кале.
11 (297). Estonia, 22 w. Suhumist, Tiflisi poole minnes, 1881. a. asut., üle 400 hinge, maad umbes 1000. tiinu. Külal on 2-klassiline koolimaja, ühes ka palwemaja, külawalitsuse- ja rahwamaja. Hariduseselts on asumisel.

Pea - sissetulekuallikaks on siin kari ja wiljapuuaiad, Põhja-Kaukaasias aga põld. Ka tubakat hakatakse wiimasei ajal kaswatama, sest see annab kõige paremat sissetulekut - 800-2000 rbl. dessatiini pealt enne sõda, kui wähegi õnnestab; nõuab aga suurt hoolt ja asjatundmist, millega asunikud seni weel pole harjunud.

Nende kolme asunduse ja ka kolme eelpool-nimetatud asunduse talud on üksteisest eemal, oma maa peal, ja kõik kuus nagu suured lilleaiad. Üleüldse peab ütlema, et Musta mere äärsed asundused on kõige ilusamad. Kuskil ei ole seda looduse ilu ja mitmekesisust näha, kui siin, kus linna uulitsal palmid, oleandrid, küpressid ja teised lõunamaa puud kaswawad, aias wiinamarjapuud, kirsid, ploomid, aprikoosid ja persikud rohket saaki tõotawad, kaugemal lumemäed walenda-wad, mäed ja orud igal pool sulle ilusat waadet pakuwad.

Wahest kodumaa ja asunduste looduse wahel annab ilusat tunnistust Suhumi eestlaste laul:

Ei kuused, ei kased
Ei kaswa me maal.
Meil siiski kenad seedrid
Ja mirdid, palmipuud.

    Kõik oleks ilus ja armas, kui mitte külmtõbi, malaaria, kliimaga harjumata sisserändajaid ei waewaks. Tema ohwriks on pea pooled esimesed Eesti asunikud langenud. Alles nüüd ei ole ta enam neile-nii kole, kuid teeb siiski küllalt waewa.

Uue-Estonia asundus.

Kuues Kaukaasia Eesti asundus on "Uue-Estonia küla, Karsi maakonnas. Reis sinna on kõige raskem, aga ka kõige huwitawam. Wõib sõita Baku kaudu Tiflisi ehk raudteega Wladikawkaasi ja sealt otseteed Gruusia sõjateed mööda Tiflisi, et sealt jälle raudteega Karssi minna. Selle kuulsa ja kõige toredama tee pikkus on 200 wersta. Olgu tähendatud, et ligi 70 wersta tõuseb tee, 35 wersta oige järsku kuni üleminekuni (перевал). kus tee jälle mäest allapoole läheb. Kõige kõrgemas kohas, Krestowõi Pere-wal'i ümbruses, on weel juunikuus suured lumehanged tee ääres, aga all Tiflisis ja Gruusia endises pealinnas Mtshetis (Мцхет) müüakse juba maasikaid, persikuid, aprikoosisid ja kirssisid.
12 (298). Uue-Estonia küla on 4 wersta Karsi linnast, kindluse maa peal, 1886. a. asutatud, ligi 300 hinge. Kõige lõunapoolsem asundus üleüldse. Külal on ilus uus kooli- ja palwemaja, mõlemad ühe katuse all, mis 1912. a. sisse õnnistatud ja 11.028 rubla maksma läinud. - чр. гор. Карс, Ново-Эстония.

See on koguni isemoodi Eesti asundus ja läheb teistest rnitmetpidi lahku. Eestlased elawad nagu mutid maa all; elumajad on madalad, kiwist ja mullast wõi päewa käes kuiwa-tatud sawist, nagu neljanurgelised hallid kastid, mida ainult poole wersta peale ära näed. Küla wälimus ja ümbrus on õige õudne, sest suure külma pärast tihti öösel ja suurema kuumuse pärast päewal ei edene puud sugugi, aga kaunis ilus puhtus ja maitserikas, kuigi lihtne tubade sisseseade ja kaugemal walendawad lumemäed wähendawad õudset tundmust tublisti ja teewad oleku kaunis meeldiwaks. Siin on waeseks jäänud Eesti wäljarändajad asunud, kes koguni kroonu kulul siia on toodud. Elujärg on esiotsa õige wilets olnud, kuid wiimasel ajal tublisti paranenud ja õige mitmed perekonnad pärast jõukaks saanud.

Aga sõda on Uue-Estonia asundusele raskema hoobi annud, kui ühelegi teisele Eesti maanurgale, ja nende haawade parandamise peale kulub küll mitu aastat ära. Maa on kindluse omandus; teda oli külal 1770 dessatiini, aga umbes pool maad on kindluse tarwiduste peale tagasi wõetud.

Peale nimetatud 12 korraldatud asunduse elab Kaukaasias eestlasi:
13 (299). Noworossiiski linnas, 500 hinge. Eesti selts ja kool asumisel Suhumis.
14 (300). Tiflisis. On Eesti selts.
15 (301). Вakus, 200 hinge. On Eesti selts.
16 (302). Jermolowkas, 20 wersta Adleri sadamast, Nahipi tee ääres, Psou jõe kaldal, 18 perek., 1900. a. tulnud.
17 (303). Wardanis, 35 w. Sotshist põhja poole Loo jõe kaldal, suure kiwitee ääres, 15 perek. ehk 100 hinge.
18 (304) Suhumi linnas. Majanduseühisus.

Weel elab eestlasi
19. Nahipi linnas, 5 perek.
20.Neudorfi (Saksa) külas, 10 perek., Suhumist 6 wersta.
21.Kaana (Saksa) külas (Канова). 20 perek., Teereki maakonnas. Suurem hulk ära saksastatud.

(№ 13-18 wõib asunduste hulka lugeda ehk selleks korraldada)

Ka linnades, nagu Pjatigorskis, Wladikawkaasis, Tuap-ses, Sotshis, Gagris, Adleris jne., elab rohkesti Eesti pere-kondasid.

Kaukaasia mitmekesine ja suurepäraiine loodus pakub pea iga wersta peal ikka midagi uut, algupärast ja huwitawat Reisija ei jõua küllalt waadata, küsida ja uurida. Siin leiad kõige paremini korraldatud kohti, aga ka küllalt koguni metsikuid nurkasid, kuhu kultuur ja uuema aja haridus weel ei ole ulatanud. Kes tahab midagi paremat, ilusamat ja algupärasemat waadata, peab raudteest ja sadamatest kaugemale mägedesse minema, olgu jala ehk ratsa. Raudteel sõites ei näe õieti midagi; arwamata rohke on kohtade arw, mida reisijal maksab* waadata. Kõige rohkem huwitust pakuwad Gruusia sõjatee (200 wersta pikk, Wladikawkaasist Tiflisi, kus alguses ilusat lõunamaa loodust näed ja aiawilja saad, kõige kõrgemal kohal aga lund sajab ja kasuka pead selga ajama). Ossetiini sõjatee -- "Wladikawkaasist Kutaisini, Suhumi sõjawäe-tee - Tiberdast Suhumi, tee Punaselagedalt üle-mägede Maruna külasse, Musta mere rand, Dagestan jne.

Karsi ümbrus. Koht, mis looduseilu poolest küll esimeses reas ei seisa (teekond 'raudteega Tiflisist sinna üks toredamatest). aga siiski wäga õpetlik ja huwitaw, on Karsi ümbrus. Siin wõid sa Aasiat sõna tõsisemas mõttes näha. Ja nagu siin elu tuhande aasta eest o!i, nii on ta peajoontes praegugi. Karsi ümbruses leiad armeenlaste, greeklaste, türklaste ja kurdide külasid. Ehk esimesed küll ristiusku, teised. Muhamedi usku, on nende eluwiisid, pruugid ja kombed peajoontes ometi ühetaolised, nagu oleksid nad kõik ühe weega ristitud. Ka wälimuse poolest ei lähe nad wõõra silmis üksteisest lahku. Alles harjunud silm oskab wahet teha kurdi ja. greeklase, türklase ja armeenlase wahel. Üllatuseks wõõrale on kõige pealt see, et muististe tarkade ja kuulsate greeklaste järeltulijad siin oma kultuurilise järje poolest teistest taga on. Alles uuemal ajal hakkawad greeklased oma jaoks eratuba ehitama ja aknaid seina sisse. Leidub weel rohkesti majasid, kus aken ülewal laes, nagu kartulikoopal.

Wäga huwitaw on reis Karsist Suhumi. Raudtee Tiflisi ja sealt Nowo-Senaki jaamani on üks kõige ilusamatest üleüldse, läheb ilusatest orgudest ja tunnelitest läbi ja üle kiiresti woolawate jõgede. (Niisuguseid kõige ilusamaid teesid Euroopa-Wenemaal on Slatousti pool, tee Tiflisist Karssi, Tiflisist Batumi, Tuapsest Armawiri, Sewastopolist Bahtshisaraini ja paar wäikest kohta Soomemaal.) Rohkesti huwitust pakub siin reisijale Tiflis, endine Gruusia pealinn Mtshet, kus endised Gruusia kuningad wiimast und puhkawad, ja mitu teist kohta. Õieti terwe ümbrus ja pea iga koht on täis mälestusi Gruusia ja ülepea Kaukaasia minewikust, iga mäeküngas ja org teaks sulle palju, palju rääkida.

Kaukaasia eestlaste majandusline külg.

Liigutaw on asunikkude jutustamist läbielatud raskustest kodumaalt lahkumise järele kuulda. Paljud langesid, raskused purustasid nende jõu ja wiisid nad hauda. Paljud tulid kodumaale tagasi, sest nad tundsid endid oma lootustes petetud olewat. Nad lootsid maad leida, kus "piima ja mett" jookseb, aga sattusid "kõrbe" ! Piima ja mett annab see maa küll - aga alles wisa ja usina töö järele.

Aga kes on jõudnud wastu pidada ja raskused ära wõita, on haljale oksale jõudnud ja ilusa Eesti kodu loonud. Kaukaasia eestlased ei ole mitte nii rikkad kui Krimmis. Automobiili ei ole kellelgi, aga oma kaks hobust on igaühel ikka wankri ees ja kehwust ei ole mitte kuskil näha, nagu seda Kaukaasia päriselanikkude ja tihti ka wenelaste külades leida on. Kõige jõukamad asunikud on Allmäe, Eesti-Haginski ja Liwoonia mehed, põllumehed ja põlised rikkad.

Pea-sissetuleku allikaks on Põhja-Kaukaasias, Uue-Esto-nias ja Salmes põllutöö, Sulewis, Suhumi ümbruses wiljapuud. Rohkesti annab ka kari sisse, iseäranis Linda külades. Igal pool on eestlased kui tublid põllumehed tuntud, Punaselageda mehed aga kui tublid kütid.

Kaukaasia Eesti asunikkudest üleüldse.

Pärisrahwaste kõrwal elawad Eesti asunikud nagu mõisnikud. Siin tunned enese päris kodumaal olewat, ei tule meelegi, et kaugel wõõrsil wiibid.

Kõik räägiwad puhast kirjakeelt. Wõru murret siin ei kuule. Wäga rõõmustaw, et asunikud seltsielu ja koolide eest rohkesti hoolt kannawad. 12 asunduse peale tuleb 8 rahwa-maja ja 15 mitmesugust seltsi wõi ühisust. Kooli asjus ei cle asunikud kitsid olnud, millest Allmäe, Liwonia, Uue-Esto-nia, Estonia, Alam- ja Ülem-Linda ruumikad koolimajad tunnistust annawad.

Suureks edusammuks tuleb igatahes oma koguduse asutamist pidada. Nagu teada, on Kaukaasia asundused laiali pillatud 6 Saksa õpetaja all. Nüüd on otsuseks tehtud oma kogudust asutada. Õpetaja asupaik oleks Suhumi linnas, mille lähedal rohkesti Eesti asundusi, ja tema alla käiksid kõik Kaukaasia eestlased.

Kui elu ja olu Kaukaasia Eesti asundustes senises sihis edasi läheb, siis ei ole iialgi nende asunikkude kadumaminekut Eesti rahwale karta. Kaukaasias on Greeka asundusi, kes juba enne Kristuse sündimist sinna asunud, aga Greeka iselaadi ja keele on nad siiamaani alal hoidnud. Ei ole karta, et meie sugürahwaga seal lugu teisiti läheb. Tähtsamateks teguriteks on siin 3 asja : oma kirik, kool ja seltsid.

Praegu tuleb Kaukaasia Eesti asundusi kõige paremateks lugeda.

---

Lõuna-Liivvimaal elab umbes 25.000 eestlast.
1 (305). Riias ligi 10.000. Eestlastel oli enne sõda 2 kogudust, üks luteriusuliste ja teine weneusuliste jaoks, ja hari-duseselts, kellel ilus kooli- ja seltsimaja on üles ehitatud. Eesti üliõpilastel oli korporatsioon "Vironia" ja Riia Eesti Üliõpilaste Selts.
2 (306). Marienburis elab 4.000 eestlast. Kool ja selts asumisel; О р е к а l о i s 1000, Härgmäel (Erm es) 800 (Walga maakonnas ülepea ligfi 14.000). Salatsis 400, Al ojas 100, Ruhjas 50, Dünamündes suwel 500, talwel 200.
3 (307). Liibawis oli enne sõda 300 eestlast, kellel oma selts ja wäike kogudus oli.

Marienburi abikoguduse Seltinghofi (Alluksne) ja A ah of i (Leja) koguduse piirkonnas on juba 18. aastasajal eestlasi elanud, 1850. aastal 4.000 ümber, Suurem hulk on ära lätistatud. juba aastal 1748 tulewad eestlaste nimed kiri-kuraamatutes ette ja esimesed teated nende üle toob A. W. Hupel oma raamatus "Topographische Nachrichten". Dr. H. Ojansuu arwamise järele on nende esiwanemad Harglast ja Karulast 17. aastasaja algul sinna läinud.

Lutsi kreisis, Wiitebski kub., on 1890. a. ligi 4.400 eestlast olnud. Nende esiwanemad on Suure Põhja sõja algul (1701 -1704) Lutsimaale orjadeks müüdud. Need eestlased on katoliku usku, ära lätistatud ja Eesti rahwale kadunud. Sedasama wõime ka Pihkwa kub. Kraasna eestlaste kohta ütelda, kes ära wenestatud on. Pikemalt: Dr. O. Kallas, "Lutsi ja Kraasna maarahwas" ja Dr. H. Ojansuu "SuomalaiseR Tiedeakatemian täysistunto" 10. II. 1912.

Peale selle on ka Wiitebski kubermangus wiimasel ajal eestlasi rännanud, kuid laiali pillatud ja koguni korraldamata. Asunduste hulka wõiks ehk lugeda:
4(308). Moschina, 15 w. НОВОСОКОЛЬНИКОВО^ õhtu poole, 10 perek., 30 a. eest tulnud. Maaomanikud. Asundus kujunemas.
5 (309). Tshuprowo, Dubrowi walias, 5 w. Изочи jaamast, 30 perek., 30 a. eest tulnud.
6 (310) Ulasjewa, Sokolnitshi walias, 10 perek. (terwes walias ligi 50 perekonda). 40 a. eest tulnud.

Polnas 10 perek., lätlastega segi.

---

Soomemaal elab umbes 2000 eestlast alaliselt: 800 Helsingis, 400 Wiiburis, 80 Kabbõles j. n. e. Teised laiali. Tingimised asumiseks ja elamiseks ei ole Soomes kaugeltki nii lahedad kui Wenemaal ja sellepärast on ka eestlasi siin wähe. Saarte peale ja ranna ääre on wanasti rohkesti eestlasi Eestimaalt tulnud, kuid need on ära rootsistatud ja soomestatud. Ainult mõni wanem inimene mõistab weel wähe Eesti keelt.

Tähtsamad eestlaste asupaigad Soomes on :
1 (311) Helsingi. Siia on 30 aasta eest eestlasi tulema hakanud. Waremini oli siin Eesti-Läti sõjawäe kogudus. Praegu elab Helsingis umbes 800 eestlast, kellel oma kogudus, hariduseselts lugemiselauaga, raamatukoguga ja Sotsialistide Ühendus (endisest Helsingi Eesti Heategewast Seltsist 1917 ümber muudetud).

Kuna kodumaal seltskonnatööd endise walitsuse surwel Peterburi kubermangus usumäratsejad rohkesti on takistanud, on Soeme Eesti seltskond lahedamates oludes olnud ja wabalt areneda wõinud. Kuid siin on seltskonnatöö tublisti takistada saanud politiliste märatsejate ja leppimata äärmiste pahempoolsete poolt, keda küll arwu poolest wähe ja kes aadete poolest kehwad, aga seda sõjakam on ja wägise terwet Eesti seltskonda püüawad oma tahtmise alla painutada.
2 (312). Wiiburbs ja selle lähemas ümbruses elab ligi 400 eestlast. Waremini on Wiiburis oma heategew selts olnud, kuid hingusele läinud. Praegu on hariduseselts asutatud. Õpetaja käib Helsingist 5 korda aastas.
3 (313). Kabbõle asandus on Porwo ja Lowiisa wahel, sellenimelise laewasadama ümber. Siin elab 12 perek. ehk 80 hinge, 1906. a. Kuusalust tulnud ja 648 tündrit maad siin 20.000 marga eest ostnud; enamasti kalamehed. Koht on wäga ilus, aga annab wähe wilja. Raamatukogu on; lapsed käiwad Rootsi koolis. Õpetaja käib 1-2 korda aastas Helsingist

314. Arhangelskis, 400 eestlast; esimesed 25 aasta eest tulnud, suurem jagu sõja ajal 1916. Hariduseselts asutatud.
315. Tjumenis, Tobolski kub., Eesti selts 1917 asutatud.
316. Orenburis, Tobolski kub., Eesti selts 1917 asutatud.
317. Кislovodskis, Põhja-Kaukaasias, Eesti selts 1917 asut.
318. Вatumis, Musta mere ääres, Eesti selts 1917 asut.

---

Et wäljarändamist mõistlikumale alusele seada ja asunikka kodumaaga waimlisesse ühendusesse tõmmata - seda ei tulnud warem nagu meelegi. Kuna sakslased on suuremal arwul katsunud ühte ringkonda asuda, nii et meie Saksa kogudusi siin ja seal Wenemaal leiame, on eestlased korralduse ja juhatuse puudusel korratult laiali, enamasti ikka liig kaugele üksteisest asunud, kuidas aga juhtus ja kust rutemini maad sai. Tehtud wigu ja eksisammusid on wõimata parandada.

Mis aga siiski wõimalik, on see, et laialipillatud asundusi kuidagi Oma wahel püütakse ühendada, nende ja kodumaa wahele rohkem sidet luua.

Eesti asunduste alalhoidmine Eesti rahwale ja paremale järjele seadmine nõuab tungiwalt järjekindlat wälimist ja sisemist korraldust.

1. Asundused olgu üksikut esseringкondadesse ja ringkonnad ja оskondadesse jaotatud.

Ringkonnal oleks oma büroo ja kongressid ja jaoskondadel niisama oma büroo ja kongressid. Ringkonna kongress seab üleüldised juhtmõtted üles ja jaoskonna kongressid otsiwad abinõusid, kuidas neid kohalikkudes oludes elusse wiia, kuna bürood kui täidesaatwad orgaanid töötawad. Peale selle on igas asunduses weel sellekohane komitee, kes bürooga kirjawahetuses seisab, asunduse esitaja on ja koha peal kõik kongresside ja büroode otsused elusse wiib. Iga asundus walib määratud arwu saadikuid ringkonna ja jaoskonna kongressile Sisemine korraldus ja büroo liikmete wälimine sünnib kongressil antud juhtnööride järele. Iga ringkon1 walib weel määratud osa saadikuid kodumaa rahwuskogusse kui wälimised olud lubawad.

Asunduste ringkonnad oleksid: 1) Põhjaõhtu - Wene maa ringkond (Peterburi, Pihkwa ja Nowgorodi kubermangud); 2) Põhjahommiku-Wenemaa ringkond (Põhja raudtee äärsed Wologda, Wjatka, Permi ja Arhangelski kubermang ja osa Kostromaa kubermangust); 3) Lõuna-Wenemaa ringkond (Kaukaasia, Krimm, Odessa, Doonimaa, Harkow); 4) Sise-Wenemaa ringkond (kõik teised kubermangud); 5) Siberi ringkond.

2. Asunikud telligu suuremal arwul kodumaa ajalehti pangu kodumaa sündmusi tähele, käigu igaüks paar kord elus kodumaal kongressil, tähtsamatel pidudel ebk muid wõõrsil, saadku lapsi kodumaa koolidesse, kas wõi lühikeseks ajaks, andku wõimalust õppiwale nooresoole ja kooliõpetajatele kodumaaltoimepandawatest kursustest osa wõtta!

3. Eesti asundused on tarwis Eesti kogudusteks ühendada ja need kodumaa konsistooriumi alla wiia, kui wälimised olud wähegi lubawad. Meie asunikud on nii mõnelegi Saksa soost õpetajale tänu wõlgu nende isaliku hoolekandmise ja juhatuse eest, mida õige mitmed eestlaste wastu tõesti on üles näidanud. Meie saame aru" et rahwuslised küsimused koguduste asutamise ajal päewakorrale ei wõinud tulla. Kuid Eesti rahwuse alalhoidmine ja asunduste paremale järjele tõstmine nõuab oma koguduste asutamist ja kodumaa konsistooriumi alla wiimist (ühenduse wastu teiste Luteri usku rahwaste wahel muidugi ei wõi midagi olla).

Peale Riia, Peetrilinna ja Jamburi Teschkowo Eesti koguduste on Eesti asunikud 39 wõõra koguduse all ja nende õpetajatest ei mõista 14 sugugi Eesti keelt, waid peawad jumalateenistust raamatu järele, 17 õpetajat mõistab puudulikult ja ainult 8 õpetajat hästi Eesti keelt. Nii ei ole asi sugugi loomulik ja õige ja protestantismuse waimu kohane, mille järele Jumala sõna selgesti ja puhtasti peab kuulutatama rahwale arusaadawas keeles.

Asutatawad asunduste kogudused oleksid:

1.Krimmi Eesti kogudus. (Tema alla käiksid kõik Krimmi poolsaarel elawad eestlased. Wäiksema arwu pärast wõib ta ka mõne teise Eesti koguduse õpetajat kutsuda.)

2.Kaukaasia Eesti kogudus, õpetaja asupaigaga Suhumi linnas. (Kõik Kaukaasia eestlased.)

3.Kesk-Wenemaa kogudus, õpetaja asupaigaga Moskwas. (Selle alla käiksid Moskwa, Tweri, Orelli, Kaluuga ja Mohilewi kub. eestlased.)

4.Pihkwa-Nowgorodi kogudus, õpetaja asupaigaga Pihkwa linnas, Pihkwa ja Nowgorodi kub. eestlastele,

5.Kroonlinna-Ingerimaa kogudus, Kroonlinna ja Peetrilinna ümberkaudsete eestlaste jaoks.

6.Wolga-äärne Eesti kogudus, Samara, Sim-birski, Ufa ja Orenburi eestlaste jaoks.

7.Põhja-hommiku Eesti kogudus, õpetaja asupaigaga Oparino raudteejaama ääres. (Wologda, Kostromaa, Jaroslawi, Wjatka, Permi ja Arhangelski kub. eestlased.)

8.Õhtu-Siberi Eesti kogudus, õpetaja asupaigaga Kolonia jaama ääres. (Selle alla käiksid kõik Õhtu-Siberi asunikud kuni Altai raudteeni.)

9.Tomski-Altai Eesti kogudus, õpetaja asupaigaga Mariinski linnas. Kõik teised Tomski ja Altai kubermangu eestlased.

10. Jenissei Eesti kogudus, selle kubermangu eestlaste jaoks.

On asundused kodumaa konsistooriumi all, wõib see õpetaja puudusel kedagi kodumaalt paariks kuuks asundustesse saata, mis õpetajale enesele heaks õpereisiks oleks ja asunikkudele äratust ja wirgutust tooks.

Õpetajatel ja kooliõpetajatel, kes wähe-malt 5 aastat ametis olnud asundustes, olgu kodumaale tuleku korral koha saamise peale e e s õ i g u s. Siis ei pruugi keegi karta asundustesse minekut ja asunikud saawad alati wärsket jõudu juure. Tähelepa-nemisewäärt on järgmised seltskonnategelase S. Sommeri arwamised asunikkude ja kiriku wahekorrast.

"Sellel ajal, kui esimesed wäljarändajad Lääne mere kaldalt lahkusid, oli meie kodumaal seltsielu weel tundmata - ainult kirikus ja koolimajas saadi palwetundidel suuremal arwul kokku. Ka uutel asupaikadel kogus usutunne uuesti meie laialipillutud suguwendi ja -õdesid. Esiti käidi ühes ehk teises lahedamate ruumidega talutoas paiwetunnii, kus keegi rohkem kirjaoskaja asunik teistele raamatust jutluse, palwe wõi mõne peatüki piiblist ette luges. Kosus wähegi waraline jõud, siis ehitati üheskoos palwemaja üles ja palgat köster - kooliõpetaja, kes peale waimulikkude talituste к lapsi õpetas.

Esimesed asunduste koolid tekkisid suuremalt osalt palwe majadega "ühe katuse all. Nii tekkis kool siin usutunde alal

Asunduste kirikul ja palwemajal on praegugi suurem tähtsus, kui kodumaal harilikult nende sõnade all mõistetakse. Nad on sagedasti ainsamaks kohaks, kus need rahv/a killukesed, kes sagedasti üksikute perede kaupa wõhiwõõra rahwa keskel elawad, suuremal hulgal üksteisega kokku saawad ja endid korrakski jälle rahwana tunnewad. Siin ei leia mitte üksnes asunikkude usutunne rahuldust, waid wärskeneb ka nende seltskondlik ja rahwuslik tunne. Mitte asjata ei sõideta asundustes pühapäiwiti, iseäranis "õpetaja pühadel" mitmekümne wersta tagant jumalateenistusele kokku.

Kes wahel pühapäewal asunduse kiriku wõi palwemaja juures on olnud, see teab, kui südamlikult asunikud kokku saades ja lahkudes üksteisel kätt suruwad. Kiriku juures saawad asunikud harilikult ka oma kirjad ja ajalehed kätte. Usutunne on asundustes igatahes elawam kui kodumaal. Koguduse asjade korraldusest wõtawad asunikud hoolega osa ja kannawad sellel alal sagedasti suuri kulusid".

1. Ärgu puudugu üheski asunduses kool, kus ka emakeeles lastele õpetust antakse. Wäiksemate asunduste jaoks, kus kooli asutamine wõimata, pandagu rändawad kooliõpetajad ametisse.

Asundused palugu semstwot ehk kroonut, et see kooliõpetaja palga maksaks, ja andku ajutiselt korter koolile ja kooliõpetajale, kus kool asutamata. Sel wiisil on kergem omale kooli saada, kellel see puudub. Ja maja ehitamise korral aidaku igaüks hea meelega kulu kanda ja materjaali wedada. Siis on ka kroonu ehk semstwo poolt wastu-tulekut ennemini loota.

Wäga tähelepanemisewäärt on ka siin S, Sommeri waade, kes ütleb:

Rahwakool on rahwaste elus üks tähtsamatest teguritest. Et Saksa külakoolmeister Prantsuse sõjawäe ära wõitis, see ei ole mitte paljas kõnekään. Asunikkude juures on aga rahwakool rahwa elu-õhk, ilma milleta nad teiste sekka lämbuwad, upuwad, sulawad.

On lugu nii, siis tuleb selle eest hoolt kanda, et seltest elu-õhust puudu ei oleks. Need, kellele meie rahwa olemine ja edenemine mitte luulekuju ei ole, waid eluline tõde, peaksid selle eest hoolt kandma. Kui öeldakse, et kooliõpetaja on kooli hing, siis wõib ütelda, et köster kooliõpet aj a on terwe asunduse hing.

Tema on asunikkude usulise elu juht ning kirikuliste tarwiduste täitja.

Tema on laste, nooresoo ja wanade õpet aja.

Tema on laulu- ja muusikakooride eest-wõtja. Tema on näitejuht.

Tema on tihti õiguseteadlane ja terwis-hoidline nõuandja.

Paljudes asundustes on ta küla ja kogukonna kirjutajaks.

Ei jõua kõike üles lugeda, mis ta on ehk olema peaks, lühidalt: ta peab täisinimene olema.

Muidugi mõista, raske on täisinimest üleüldse leida, seda raskem weel asunduste jaoks. Aga heade seast parema peame selle koha peale küll saatma, kui waatame, missugune laialdane tööpõld teda ootab. Pealegi, kui selle peale mõtleme, mis meie rahwakool praegustes oludes on.

Kõigest eelpoolsest selgub, et asunikkude kooliõpetajale ametitunnistusest weel küllalt ei saa.

Temal peab armastust olema omarahwa wastu ja ohwrimeelt, mitte ainult parema palga püüdmine. Eesti jonniga tuleb asundustes weel enam rehkendada kui kodus. Asunikud on autoriteedi austamisest ära wõõrdunud.

Asunikkude kooliõpetajal peab tööjõudu, oskamise ja püsiwust olema. Asunikkude kooliõpetajal on 7 tööpäewa nädalas ning tööpõld enamasti weel söödis.

Tema peab loomukindel olema. Meie asunikkudele sünnitab lõbu harjumata ja kindluseta iseloomusid kimbutada ja ka kukutada. Mitmed anderikkad noored mehed on ennast seal mudasse langetada lasknud ja sinna ka jäänud.

Asunikkude kooliõpetajal peab tõsine seisukoht usu asjus olema. Need rehkendawad walesti ja ei tunne meie rahwa hinge, kes arwawad meie rahwa juures midagi üles-ehitawat luua, ilma seisukohta wõtmata usu asjus. Ärgu aga mõisteid ära wahetatagu : usk ja kiriklus ei ole mitte üks ja seesama. Usklik ei pruugi sellega ühtlasi ka kirikumeelne olla. Usk on meie rahwa hariduse asjus üleüldse tähtis tegur, aga asunikkude kohta on tal weel see tähendus, et ta r ah wu s et u nn et kinnitab.

Mehed, kellel eelpool-nimetatud omadused on, saawad wististi ka selle ees hoolt kandma, etneiltar-wiline teadmine ei puudu.

Mis teha, et asundustesse tegujõulisi kooliõpetajaid' saada?

Asunduste koolisid peawad kas asunikud ise ülewal, ehk abikassa, maakogu ja riigi abiga üheskoos. Kooliõpetajate walimine on enamasti asunikkude eneste käes, olgu siis need kohad maha arwatud, kes abikassa käest abi saawad ning kus otsuseandja kohalik kirikuõpetaja on. Maakogu ning riigiesitus on enamasti igal pool nii salliw, et ta walimise asunikkude hooleks jätab, kui aga walitawal ametitunnistus on.

Protestantismus on selle poolest tähtis, et ta oma põhjusmõttes hariduse poolt on ja usutunde hariduse teenistusesse on osanud seada. Leer ja pruutleer nõuawad kirjaos-kamist, ning mõnigi wanem, kes hariduse otsekohest tähtsust ei oska hinnata, õpetab oma lapsed usutunde sunnil lugema ja kirjutama. Luteri usk on asundustes aidanud asunikkude rahwust alal hoida.

Siin peab asunduste keskbüroo ja kodumaa asundustele appi tulema.

Asunduste keskbüroo saab siin ainult kodumaa-laste kaudu wiljarikkalt töötada. Tema, kui asunikkude esitaja, peaks omale kodumaale, igasse maakonda wähemalt, asjatundja ja ustawa isiku muretsema, kes temale kooliõpetajate kohta, kes nende maakonnas asuwad ja tühjaks jäänud asunduste koolidesse minna soowiwad, tarwilisi teateid wõib saata.

Asi kujuneks siis järgmiselt:

Asundused, kellel kooliõpetajat tarwis on, saadaksid teenistusenõudmised ja palgatingimised asunduste keskbüroo kätte. See kuulutaks ajalehes need nõudmised ja tingimised ning teenistusekoha ning lisaks sinna juure, et pakkumised palwekirjaga kohalikule inspektorile ametitunnistuse ärakirjaga ning maakonna asemiku soowitusega keskbüroo kätte saadetagu. See walib kõige kohasema kooliõpetaja wälja ja saadab selle paberid kas otseteed ehk asunikkude kaudu kinnitusele. Kulud kannaksid olukorra järele kas asunikud ise ehk keskbüroo kassa. Nõnda toimetades oleks wõimalik mitugi wiga tegemata jätta, wähemalt suuremad wead jääksid tegemata.

Kui üleüldse kodu ja kool käsikäes peawad käima, siis asundustes weel kolme wõrra enam. Kus korda on läinud aateliselt mõtlejat ja töötajat kooliõpetajat leida, kellel ei puudu tööjõudu, head tahtmist ja armastust asunikkude wastu, seal tulgu ka asunikud niisugusele kooliõpetajale wastu ja ärgu teda eneste juurest ära lasku.

2. Igas suuremasasunduses ehk 2-3 w ä i к -sema ligistikku olewa jaoks asutatagu r a h w а maja ühes rahwaaiaga, näituste ja mängude jaoks. Rahwamaja olgu teatrimajaks ja armsaks kogumisepaigaks noorele ja wanale. Siis ei ole noorelsool mitte tarwis Wene küladesse minna lõbutsema ja seal wanadest lahus enamasti halbu kombeid ja mõju omandada.

Kus metsa ei ole, wõib rahwamaja sawiplonnidest ja ka mätastest üles ehitada.

Rahwamaja kõrwal ärgu puudugu lugemisetuba Eesti ajalehtedega.

3. Igas asunduses olgu raamatukogu paremate Eesti raamatutega täisealiste ja nooresoo jaoks.

4. Enam maitset ja ilutunnet!

Elumajad olgu ilumajad, puhtad, lilledega ja piltidega kaunistatud ja äratagu ilusat mõju! Kus wähegi puud kas-wawad, istutatagu neid õue, maja ümber ja tee ääre! Antagu ilusam kuju majadele ja külale! Eesti asundused on ilu poolest Wene küladest tublisti ees, kuid sakslaste-mennoniitide küladest kaugele maha jäänud.

5.Argu puudugu üheski asunduses laulukoor! Asutatagu ka pasunakoor, kus wähegi wõimalik ! Kantagu laulu eest rohkem hoolt ja õpetatagu seda nooresoole.

6.Et naisterahwal koduõpetuse, koduse korralduse ja elumaja ilumajaks muutmise juures kõige suurem tähtsus on, tuleb naisinstruktorid ametisse panna, kes tarwilist juhatust käsitöös, toitude walmistamises jne. annawad.

7.Asutatagu oma rahaasutused, laenu-ja hoiu- ja kr ediitühisuse d, kus need puuduwad, kas igasse üksikusse asundusesse ehk mitme peale kokku, kus need ligistikku on.

---

Ärgu kandku asunikud oma tüliasju wõõraste ette, waid seadku selle jaoks omawaheline kohus! Wäljas-pool seisku kõik ühe ja üks kõikide ejest.

Pidagu iga asunik alati ja igal pool meeles, et ta terwe Eesti rahwa esitaja on ja tema ülespidamise järele terwe Eesti rahwa järele otsustatakse. Olgu sellepärast igaüks woo-rastega ümber käies õiglane, sõbralik ja wn-sakas ja pidagu ennast nii üles, et see Eesti rahwale auks ja lugupidamiseks oleks.

---